Arenguseire Keskus uurib globaalsete jõujoonte mõju Eestile
Arenguseire Keskus hakkab uue seireprojekti raames uurima globaalsete jõujoonte muutumise mõju Eesti arengule. Uurimistöö tulemusena tuuakse välja peamised valikuvõimalused ja otsustuskohad.
Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul on uurimistöö eesmärgiks tuvastada globaalsete jõujoonte muutumise tähendust Eestile erinevate arengustsenaariumite valguses.
„Maailmast on leida üksjagu uurimistööd ja stsenaariumeid, mis käsitlevad näiteks eesseisvaid ulatuslikke muutusi riikide jagunemises energia eksportijateks ja importijateks või ka piirkondade vahelist mõõduvõttu andmete ja digitehnoloogia käsitlemisel, kus pole selge, milline tegevusmudel osutub tulevikus edukaimaks. Meie eesmärk on olemasolevaid analüüse kasutades luua arusaam, kuidas arengud eri valdkondades üksteist mõjutavad ning milliseks võib kujuneda tervikpilt,“ ütles Danilov.
Arenguseire Keskuse uuringute juht Meelis Kitsing rõhutas, et geopoliitiliste ja majanduslike jõujoonte muutusi tõlgendatakse täna väga erinevalt. „On neid, kes näevad Lääne kapitalismi lagunemist ning on neid, kes on kindlad liberaalse maailmakorra lõpus ja uute impeeriumite esile tõusus Hiina, USA ja Euroopa Liidu näol. Samas osad tippteadlased peavad arenenud Lääne liberaaldemokraatiat vastupidavaks ning võimeliseks vastu seisma sisemistele proovikividele populismi näol ja globaalsetele tormidele, mis kaasnevad Hiina ja India esile tõusuga,“ sõnas Kitsing.
Uurimistöös keskendub Arenguseire Keskus peamiselt tehnoloogia ja energia valdkonna arengutele, kuna need on Eesti jaoks on olulised valdkonnad, mida mõjutavad globaalsed arengud.
„Ühest küljest on viimase 25 aasta jooksul Eesti üles ehitanud edukalt toimiva digiriigi ning digiettevõtteid soosiva keskkonna, mida tuuakse eeskujuks teistele riikidele. Samas on see keskkond otseses sõltuvuses globaalsetest arengutest,“ tõi Kitsing välja.
Energeetika teema on Kitsingu sõnul Eesti jaoks oluline, kuna põlevkivi kasutamine nii energia kui ka õli tootmisel loob raskused üleminekul kliimaneutraalsusele. „Arengud maailmaturul nii nafta hinna kujunemise, energia tarbimise kui ka geopoliitiliste pingete näol võivad seda motivatsiooni suurendada või vähendada,“ lisas ta.
Uurimistöö tulemusena valmivad stsenaariumid aastani 2035. Koostöös ekspertide ja erinevate valdkondade asjatundjatega tuvastatakse erinevate stsenaariumite tähendus Eesti jaoks ning Arenguseire Keskus toob välja ka peamised valikud Eesti otsustajatele.
Uuringu läbiviimist juhib Arenguseire Keskus, kuid uurimisprojekti tarbeks luuakse rahvusvaheline võrgustik, kaasates tippeksperte Eestist ja välismaalt. Uurimisprojekti analüütiline osa valmib 2020. aasta mais ning projekti tutvustused, arutelud ja jätkutegevused ulatuvad 2020. aasta lõpuni.
Uurimisprojekti “Globaalsete jõujoonte muutused ja tähendus Eestile” materjalidega saab tutvuda siin.
Viimased uudised
-
15.11 2024Raport: Pool Eesti elanikest toetab toetuste sidumist sissetulekuga
Arenguseire Keskuse värskest lühiraportist selgub, et pool Eesti elanikest toetab toetuste saamise sidumist sissetulekuga. Vajaduspõhiseid toetusi soosivad rohkem eakamad ja madalapalgalised elanikud, samas kui nooremad vanuserühmad ja alaealiste laste vanemad on selle suhtes vähem toetavad.