Arenguseire konverents: Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?
Kuidas kindlustada tulevikus stabiilsed maksutulud ja katta vananeva ühiskonna kasvavaid sotsiaalkulusid, küsitakse täna, 19. novembril toimuval Arenguseire Keskuse ja Riigikogu rahanduskomisjoni konverentsil „Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?“.
„Üleilmselt käib maksudiskussioon põhiliselt kolme küsimuse ümber – maksukoormuse ümberjagamine tänaste maksude raames, uute maksubaaside leidmine ja innovatiivsete digilahenduste kasutuselevõtt, mis aitaksid teha riiki õhemaks,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Näiteks reaalaja maksunduse puhul ei täidaks ettevõtted enam deklaratsioone ega „tõukaks“ andmeid maksuameti suunas, vaid maksukoguja „tõmbab“ vajalikke andmeid reaalajas ning vähendab sellega vajadust maksudeklaratsioonide ja auditeerimise järele.“
Tea Danilovi sõnul on Eestil oluline osaleda üleilmsetes maksudiskussioonides, et püsida teiste riikidega maksukonkurentsis ja suuta reageerida ühiskonnas toimuvatele muutustele. „Eesti seisab järgmise 15 aasta jooksul silmitsi maksubaase ja -laekumisi kahandavate trendidega samas kui rahvastiku vananemine toob kaasa sotsiaalkulude kasvu 2,5 miljardi euro võrra,“ märkis Danilov.
Eesti maksusüsteemi tulevikuvõimaluste käsitlemiseks korraldab Arenguseire Keskus koostöös Riigikogu rahanduskomisjoniga 19. novembril kell 10 veebikonverentsi „Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?“. Konverentsil käsitletakse rahvusvaheliste ekspertide juhtimisel Eesti riigi võimalusi uute maksutulude leidmisel ja vananeva ühiskonna ühiste kulutuste rahastamisel.
Konverentsil astuvad üles endine Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, keskkonnaminister Erki Savisaar, Viini Majandusülikooli globaalse maksupoliitika keskuse direktor dr Jeffrey Owens, Soome Innovatsioonifondi SITRA juhtivspetsialist dr Saara Tamminen, Soome Tehnoloogiatööstuste Liidu maksukorralduspoliitika juht Maria Volanen, Rakendusuuringute Keskuse CentAR vanemanalüütik Dr Sten Anspal ja Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits.
- Viini Majandusülikooli globaalse maksupoliitika keskuse direktor ja endine OECD maksupoliitika keskuse juht Jeffrey Owens küsib oma ettekandes, kas tulevikus on mõtet töövõtjat ja iseendale tööandjat erinevalt maksustada. Samuti esitab piiriülene kaugtöö väljakutse maksuresidentsuse reeglitele.
- Soome Innovatsioonifondi SITRA juhtivspetsialist Saara Tamminen tutvustab mõttekojas modelleeritud keskkonnaalase maksureformi stsenaariumeid, mis aitaksid kaasa heitmete vähendamisele sotsiaalselt õiglasel ja majanduslikult tasuval viisil.
- Soome Tehnoloogiatööstuste Liidu maksukorralduspoliitika juht Maria Volanen rõhutab oma ettekandes, et keskkonnamaksude ja süsiniku hinnastamisega ehk sunnimeetmetega peavad ettevõtetele kaasnema ka präänikud. Näiteks peab ta väga oluliseks maksusoodustusi teadus- ja arendustegevusele, mis aitavad ettevõtetel keskkonnasõbralikke lahendusi arendada ja kasutusele võtta.
Konverentsi aruteluringides astuvad üles AS-i Ekspress Grupp tegevjuht ja juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsalu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, Teenusemajanduse Koja juhatuse esimees ja AS Helmes partner ning tegevjuht Jaan Pillesaar, AS Infortar juhatuse esimees Ain Hanschmidt, Alari Rammo Vabaühenduste Liidust ja Riigikogu liikmed Riina Sikkut (SDE), Aivar Kokk (Isamaa), Jürgen Ligi (Reformierakond) ja Andrei Korobeinik (Keskerakond).
Vaata programmi ja registreeru veebikonverentsile konverentsi veebilehel https://arenguseire.ee/konverents-kas-eesti-maksususteem-vajab-muutmist/
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.
Viimased uudised
-
15.11 2024Raport: Pool Eesti elanikest toetab toetuste sidumist sissetulekuga
Arenguseire Keskuse värskest lühiraportist selgub, et pool Eesti elanikest toetab toetuste saamise sidumist sissetulekuga. Vajaduspõhiseid toetusi soosivad rohkem eakamad ja madalapalgalised elanikud, samas kui nooremad vanuserühmad ja alaealiste laste vanemad on selle suhtes vähem toetavad.