Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Vaata järele! Arenguseire konverents “Milline on kohalike avalike teenuste tulevik Eestis?” toimub 11. juunil
Konverentsil arutame, millised lahendused aitaksid hoida teenused inimestele kättesaadavana, kuidas tugevdada kogukondade rolli ja omavalitsuste koostööd ning millised rahastus- ja poliitikamuudatused võiksid seda toetada.
Rahvastiku prognoositav vähenemine 10–20% aastaks 2050 kõikjal peale Harju- ja Tartumaa viib paljudes piirkondades kriitilise hulga teenusekasutajate kadumiseni. Edaspidi tuleb teenuseid pakkuda paindlikumalt, väiksemate kuludega ja sageli üle omavalitsuspiiride.
Eesti seisab valiku ees, kuidas hoida avalikud teenused kättesaadavana olukorras, kus rahvastik väheneb ja ressursid on piiratud – kas tugevdada kohalike omavalitsuste vastutust ja tulubaasi või otsida lahendusi koostööst ja teenuste kesksemast korraldamisest.
Kuigi Eestis on tihe kohalike teenuste võrk, eelistab erinevatel põhjustel umbes pool teenusekasutajatest käia lähimast teenuspunktist kaugemal. See tähendab, et populaarsed teenuspunktid suudavad oma kvaliteeti paremini hoida ja arendada, samas kui väiksemate teenuskohtade elujõulisus väheneb.
11. juunil toimuval Arenguseire konverentsil “Milline on kohalike avalike teenuste tulevik Eestis?” arutame, millised lahendused aitaksid hoida teenused inimestele kättesaadavana, kuidas tugevdada kogukondade rolli ja omavalitsuste koostööd ning millised rahastus- ja poliitikamuudatused võiksid seda toetada.
Konverentsi saab järele vaata ürituse veebilehel SIIN.
Kohalike avalike teenuste kättesaadavuse tulevik. Trendid ja stsenaariumid aastani 2050
Peamiste kohalike avalike teenuste võrk on Eestis tihe ehk teenuste ligipääsetavus on võrreldes teiste Euroopa riikidega kõrge.
Viimased uudised
-
11.07 2025Pikksilm: Kas ja kuidas saaks privaatsuskaitse tehnoloogiad lahendada leibkonna-andmete probleemi?
Vajaduspõhiste toetuste õiglasel määramisel on vaja usaldusväärseid leibkonnaandmeid, sest inimese toimetulek ei sõltu üksnes tema isiklikust sissetulekust, vaid ka leibkonna koosseisust ja ühiste ressursside jagamisest. Eestis puuduvad usaldusväärsed ja terviklikud leibkonnaandmed, mis takistab toetuste tõhusamat sihtimist. Appi saavad tulla privaatsust tagavad tehnoloogiad, kirjutavad Liina Kamm ja Dan Bogdanov ettevõttest Cybernetica Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.