Haridustehnoloogia vabastab õpetajate aega ja kohandab õpet õpilasele sobivaks

Tänased lapsed saavad oma esimese nutitelefoni valdavalt juba esimestel kooliaastatel. Programmeerimiskursuseid võivad lapsed juba lasteaias läbi teha. Algkooli lõpuks võivad usinamad juba ise arvutimänge luua. Üheksa-aastased suudavad kooli infosüsteemidesse sisse häkkida, et oma hindeid või õpetajate paroole nalja pärast ära muuta. Uued põlvkonnad on sõna otseses mõttes tehnoloogiasse sündinud, mistõttu ka ootused hariduse saamisele ning ligipääsule on ajas muutunud. Tehnoloogia muudab seda, kuidas õpetatakse, ent ka seda, kuidas õpitakse.

Globaalselt on üldhariduses üha enam fookuses tehnoloogia abil nii hariduse kättesaadavuse tagamine kui ka selle kvaliteedi parandamine sõltumata õpilaste asukohast. Veebiõpe, virtuaalreaalsus, liitreaalsus, hologrammõpetajad, hariduslikud äpid ja mängud, 3D mudelite abil teemade seletamine, chatbot-stiilis õpiabi mentorid, adaptiivsed õppematerjalid jt tehnoloogilised lahendused on juba täna olemas, kuigi mitte veel laialdaselt kasutusel. Palju vähem on aga räägitud sellest, milline potentsiaal on tehnoloogial õpetajate järelkasvu nappust leevendada.

„Tagasisidestamist hakkab ka tõenäoliselt tegema tehnoloogia. Üleüldse võib-olla me peame rõhu pöörama sellele, et ära kaardistada, mis on see, mis õpetajat läbi põletab – selle juurde tuua appi tehnoloogiad.“
Koolijuht

Trend I. Õpetajate nappus tõukab tagant haridustehnoloogia arengut maailmas

Tulevikus kasvab hüppeliselt nõudlus personaliseeritud hariduslahenduste järele. Globaalsel tasandil on siin praegu eestvedajaks Põhja-Ameerika, ent väga kiirelt on järele ja ehk isegi ette sammumas Aasia.

Sarnaselt Eestiga ei suuda ka väga paljud teised riigid tagada piisavalt õpetajaid, seega lahendus on võtta appi tehnoloogia. Tehnoloogiline murrang hariduses ei ole võimalikkus, vaid paratamatus. Siiski, riikidel on siinkohal väga erinev võimekus digimurranguga kaasa minna.

„Eesti on haridusvaldkonna (idu)ettevõtete jaoks suurepärane kasvulava: esimesel kohal Euroopas hariduse kvaliteedis PISA testi alusel, esimesel kohal start-up ökosüsteem Euroopas ja kolmandal kohal maailmas per capita. Need tingimused kujundavad sobiva keskkonna ja kogukondliku tugisüsteemi haridusvaldkonna ettevõtete loomiseks ja kasvuks.“
EdTech Estonia

Samas pidurdavad haridustehnoloogia ekspertide sõnul Eestis haridustehnoloogiliselt uuele tasemele jõudmist projektipõhised arendused ning eeskätt koostöö ja pika perspektiivi puudumine. Nagu viidatud värskes Eesti haridustehnoloogia olukorda kirjeldavas raportis „EdTech Estonia strateegia 2023–2027“:

„Sageli on takistuseks ebaefektiivne suhtlus huvirühmade vahel, nii riigi kui koolide tasandil ning avaliku- ja erasektori tarbetu konkureerimine. Eriti teravalt paistab see silma haridusteenuste valdkonnas, kui avalik sektor tellib teenuseid projektipõhiselt. Hankerahade lõppemisel teenuseid edasi ei arendata, need vananevad kiiresti ja nende kasutamine lõpeb.“
EdTech Estonia

Maailmapank on hiljuti välja töötanud küsitluse/tööriista, mis võimaldab hinnata riike haridustehnoloogia rakendamise valmiduse alusel – ETRI indeks (Education and Technology Readiness Index). Loodud indeks mõõdab koole haridustehnoloogiliselt kuuest vaatest: kooli juhtimine, õpetajad, õpilased, seadmed, ligipääsetavus, digitaalsed õpiressursid. Eesmärk on vaadata, kuidas riigid globaalselt haridustehnoloogilise suutlikkuse osas paigutuvad.

Ka Eestis tuleks palju jõulisemalt töösse võtta haridustehnoloogilise strateegia kujundamine, et meie hariduse tase tulevikus konkurentsivõimet ei kaotaks. Eesti haridustehnoloogia (EdTech) valdkonna ühendused nendivad, et haridustehnoloogias iseloomustab Eestit praegu madal ambitsioonikus ning riikliku strateegia puudumine ning nad soovitavad eeskujuks võtta Soomet, kus EdTech-i valdkonna ekspordivõimekuse kasvatamine on süsteemsemalt ka riigi poolt toetatud.

EdTech-i iduettevõtete juurdekasv on Eestis olnud väga kiire. 2022. aasta lõpu seisuga on Eestis registreeritud 80 haridustehnoloogia teenust pakkuvat meeskonda, millest 53 on Startup Estonia andmebaasi andmetel iduettevõtted. Viis ettevõtet on tegutsenud juba üle 10 aasta (vt joonis 1).

„Eestis on haridusvaldkonna ettevõtlus üks kiiremini kasvavaid sektoreid. Ainuüksi 2021. aastal lisandus 18 uut tiimi ja sektori käibe kasv võrreldes 2020. aastaga oli 51%.”
EdTech Estonia

Suurim osa EdTech-i iduettevõtteid on keskendunud õppesisu või õppemängude loomisele.

Joonis 1. Haridustehnoloogia praegune seis Eestis
Allikas: EdTech Estonia

Trend II. Tehnoloogia ei asenda õpetajat, ent vabastab tema aega ja tagab parema ettevalmistuse

Õpetaja ameti täielik automatiseerimise määr on teiste ametitega võrreldes üks madalamaid, üldhariduskoolide õpetajate puhul hinnanguliselt 9%, ning lisaks sõltub sellest, kui suur on sotsiaalsete oskuste roll ning õppija iseseisvuse määr. Kui lasteaias oleks täielik e-õpe mõeldamatu, siis gümnaasiumiastmel on maailmas juba e-gümnaasiume rakendatud, eriti USA-s. Tegevused, mida on õpetajaametis raske automatiseerida, seonduvad sotsiaalsete oskustega, nt juhendamine ja õpilaste nõustamine.

Teistest ärevamad oma ameti tuleviku osas peaksid olema eeskätt ülikooli õppejõud, sest nende ameti automatiseerimise määr on prognoositavalt 13% ning seda põhjustavad globaalsed haridustehnoloogia platvormid (nt Coursera, Udemy) ja nende pakutavad veebipõhised õppimisvõimalused. Fikseeritud kestuse ja kohaga õppe asemel on üha enam suund nõudluspõhisele (on-demand) haridusele. Õppimine lähtub õpilase arengust sõltumata õpetaja ette antud tempost. Õpilünkade tekkel aitavad tehnoloogilised lahendused õpilase järele, näiteks pakub õpisüsteem selgitavaid videosid või ülesandeid olgu Newtoni seaduste või trigonomeetria põhivalemite mõistmiseks.

Joonis 2. Automatiseerimise risk õpetaja liikide lõikes
Allikas: Will Robots Take My Job

McKinsey uuringufirma on põhjalikult uurinud tehnoloogia potentsiaali üldhariduskoolides – hinnanguliselt, õpetaja tänastest ülesannetest saaks 20–40% ära automatiseerida, vabastades seeläbi õpetajale aega juhendamiseks ja muuks individuaalseks tööks õpilastega. Uuringud üle maailma on viidanud, et õpilaste juhendamise aeg on positiivses korrelatsioonis õpilaste õpitulemustega. Teisisõnu, mida enam saab õpetaja pühenduda õpetamisele, seda paremad on laste õpitulemused.

Õpetaja aja vabastamine on eriti oluline kaasava hariduse kontekstis. Praeguse trendi jätkudes kasvab Eesti koolides eri vajadustega laste arv, samal ajal puuduvad riiklikul tasemel kvaliteetsed adaptiivsed õppematerjalid ja õpikeskkonnad. Õpetajate töökoormus järjest kasvab, eeskätt just tundide ettevalmistamise (lapsele kohanduvate materjalide ja õpiteede loomine) ja administratiivtöö osas. See omakorda võib tugevasti mõjutada ka õpetajate järelkasvu, kasvatades õpetajate ametist loobumise määra.

Tehnoloogia abil saab tagada ka uutele õpetajatele parema ettevalmistuse. Näiteks võime kujutleda õpikeskkonnana virtuaalklassiruumi, kus õpetajad tänu VR prillidele saavad realistlikult läbi teha käitumishäiretega lastega esilekerkivaid situatsioone. Realistlikum ettevalmistus parandaks ka alustavate õpetajate ametis hakkama saamist.

Trend III. Täna õpime kuidas vastata, aga tulevikus õpime, kuidas paremini küsimusi esitada

2022. aasta sügis tõi haridusellu raputuse – ChatGPT, mis muudab tulevikus märgatavalt ka õpetajate igapäevast tööd. Näiteks, küsides ChatGPT enda käest, kuidas ta saaks õpetaja tööd kergendada, annab ta üsnagi praktilised soovitused.

Joonis 2. ChatGPT vastus küsimusele „Milles Sa saad õpetajaid aidata?“

„Täna õpime „kuidas vastata“ aga tulevikus õpime „kuidas parimini küsimusi esitada“, et ChatGPT annaks paremaid vastuseid.“
Haridusekspert

Võttes arvesse ühiskonna muutumise kiirust, peab ka õpetajaamet selliste tehnoloogiliste raputustega kohanduma, sest koolid ei ole enam ammu ainus ja peamine õppimise koht, vaid nad konkureerivad muude infoväljadega – YouTube̕ i videodest ja TikTokist arvutimängudeni välja. Microsofti uuringu kohaselt on õpetaja ülesanne tänases maailmas aidata õpilastel infos orienteeruda ehk õpetada, kuidas informatsiooni koguda, tõlgendada ja rakendada, mitte aga lihtsalt informatsiooni n-ö ära õppida. Olulisim on valmisoleku treenimine.

„Pole oluline, mida õpetame, oluline on, et õpetame erinevates olukordades toime tulema ja oskust õppida elu lõpuni.“
Haridustehnoloogia ekspert

Trend IV. Tehnoloogia leevendab õpetajate nappust

Tehnoloogia eemaldab õpetajate füüsilised piirid – suuremate linnade meisterõpetajad võivad veebi teel pakkuda suurt hulka eriaineid ka maakoolidele, äärealadele. Samavõrd defineerib tehnoloogia, vähemalt kõrgematel õppeastmetel, kus vajadus ainete variatiivsuse järele suurem ja laste iseseisvuse määr kõrge, õpetajate nappuse ümber. Kui täna veel tähendab õpetajate nappus, et konkreetses koolis pole piisavalt õpetajaid füüsiliselt kohal, siis tulevikus võib teatud õppeastmetel fookusküsimuseks olla pigem võimekus tagada parimaid virtuaalõpetajaid.

„Kuna ei ole vene keele õpetajat, siis kutsuti tööle tagasi õpetaja, kes on juba ammu pensionil. Lapsed ei saa temaga mingit kontakti ja tema on nii hädas nende lastega. Tegelikult õppimist ei toimu. Laps ütlebki, et ta õpib Duolingo abil palju rohkem kui seal tunnis.“
Poliitikakujundaja

Virtuaalõpetajate värbamine (virtual staffing) on näiteks USA-s õpetajate nappuse leevendamiseks juba aastaid rakendust leidnud ning seda eeskätt gümnaasiumiastmes.

Parimad aineõpetajad õpetavad virtuaalkeskkonnas mitme kooli lapsi korraga. Eestis on taoline lahendus eriti oluline just ääremaa koolidele, võimaldades tagada ka maakoolides kõigis ainetes head õpetajad ja õpetajatele piisava koormuse. Itaalias ellu viidud Piccole Scuole algatus näiteks keskendub just saarte ja mägiste piirkondade väikekoolide päästmisele tehnoloogia abil. Tunnid on videokonverentsid, kus korraga on veebipõhises füüsikatunnis mitme eri kooli sama õppetaseme õpilased. Kohapealsed õpetajad või abiõpetajad on toetavas rollis.

Lisaks, nii oleks võimalik juba täna olulisel määral rikastada kaugemate väikesaarte lastele pakutavaid valikaineid, mida ressursinappus ja laste vähesus ei ole seni võimaldanud. Hästi toimivate IT lahendustega ei oleks haridus ja ka õpetajate puudus enam kinni selles, kus kool või lapsed asuvad – näiteks OECD on välja toonud, kuidas tuleviku kool väljub üha enam koolimaja füüsilistest piiridest. Teisisõnu, tehnoloogia eemaldab hariduse kättesaadavusest füüsilised takistused.

Taoliste nutikate lahenduste integreerimine väikeste maakoolide ellu tähendab eeskätt vajadust muuta hoiakuid ja suunata koole koostööle. Lisaks on tarvis kõrgemal tasemel (nt maakond, KOV, regioon) koordineerijat, kes algatab ja tagab ühtsed tunniplaanid, õpetajate kaetuse jms. Seeläbi ei pruugi õpetajad olla lepinguliselt seotud isegi konkreetse kooli, vaid selle nn katusorganisatsiooniga.

Trend V. Adaptiivsed õpikeskkonnad

Kõige tugevam trend haridusvaldkonnas on adaptiivsete õpikeskkondade teke, kus õppijad saavad enda arengule sobitatud sisu vajalikus tempos. Näiteks on õpetajal olemas nutiõpikud, mille sisu kohandub igale õpilasele vastavalt tema vajadustele. Täna kohandab õpetaja õppematerjale suuresti käsitööna. Õpikeskkonnad pakuvad proaktiivselt asjakohaseid veebimaterjale õpilase õpilünkade tasandamiseks, õpetaja ei pea tegelema testide ja kodutööde käsitsi parandamisega, vaid seda teeb arvuti.

„Tehnoloogia on oluline, sest senikaua kuni õpetaja parandab viieleheküljelist kirjandit, 38 õpilase oma, ja tal on võib-olla viis klassi – ta ei tule hommikul sära silmil tööle!“
Koolijuht

Adaptiivne õppimine ja õpetamine tähendab, et õpetaja käsutuses on tarkvara, mis vastavalt õpilase arenguastmele saadab sama sisuga, ent erineva lihtsustamise määraga õppematerjale. Seega ei pea õpetaja enam olema süvateadmistega aineekspert, vaid pigem juhendaja, personaalse õpitee mentor.

Pisut kaugemas tulevikus ei peaks õpetaja enam ka hindeid õppesüsteemi sisestama. Vastavalt iga õpilase arengule loob süsteem ise vajalikud kodu- või testiülesanded ning ka tagasiside.

Kokkuvõttes, nii OECD kui ka Maailmapank näevad, et klassikaline kool ja õppimine väljuvad füüsilistest piiridest ja see kandub ka õpetajate järelkasvu väljakutse lahendamisse. Väga paljud meist suuremadki riigid (USA, Kanada, Austraalia) vaevlevad õpetajate nappuse käes ning on seetõttu seadnud sihi just haridustehnoloogia strateegilisele väljaarendamisele. Küsimuseks jääb aga see, kuidas Eesti suudab siin sammu pidada ning kuhu näiteks paigutub lähiaastatel Maailmapanga ETRI pingereas.

Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Õpetajate järelkasvu tulevik“ eesmärk on globaalsete ja siseriiklike trendide põhjal töötada välja õpetajate vajaduse ja järelkasvu stsenaariumid aastani 2040.