Kadri Mats: Kas finantsstabiilsus on hea tervise juures?

01/12/2017

Kadri Mats Endine Arenguseire Keskuse projektijuht

International Monetary Fund (IMF) leiab oma raportis „Global Financial Stability Report. October 2017“, et globaalne finantsstabiilsus on jätkuvalt paranemas: globaalne majandus elavneb, turgude usaldusväärsus kasvab, suured pangad on taas vastupidavamad. Kuid rahulolu taga peituvad riskid, sest tänu paranenud majandusväljavaadetele ja suurema tootluse otsingutele on kasvanud varade väärtus, mis omakorda on viinud alla riskipreemiad. Tervelt kolmandik globaalsetest pankadest (vara väärtus 17 triljonit USA dollarit) on hädas kasumi teenimisega.

IMFi uurijad pakuvad välja uue makroökonoomilise mõõdiku finantsstabiilsuse hindamiseks, mis näitab, kuidas muutused finantstingimustes mõjutavad tulevikus SKP kasvu. Näiteks on kasvav varade väärtuse volatiilsus ja kahanev globaalne riskivalmidus tõsised märgid SKP kasvu vähenemise kohta edaspidi. Uurijad teevad ettepaneku, et selline mõõdik võiks olla poliitikakujundajatele uus tööriist hindamaks maailma finantssüsteemi tervist.

Bruegeli uurijad on arutlenud Euroopa finantsstabiilsuse üle ja teinud ettepaneku asutada European Monetary Fund (EMF). EMFi loomise idee tuleneb autorite seisukohast, et olemasolevad süsteemid (ESM ja banking union) ei suuda adekvaatselt reageerida riikide võla- ja panganduskriisidele. ESM suudab küll aidata riike ajutiste likviidsusprobleemide korral, kuid sel puudub võimekus ja instrument tegelemaks riikide maksejõuetusega (sh võlgade restruktureerimisega, et muuta riik taas jätkusuutlikuks), samuti puudub ESMil instrument, mis võimaldaks süsteemselt kriise ennetada (nt seada piiranguid pankadele riikide võlakirjade soetamise korral). Lisaks sellele jätab soovida ka ESMi otsustusmudel: riikide otsus finantsabi anda peab sündima ühehäälselt, mis takistab kriisile kiiret reageerimist, kui see vajalikuks peaks osutuma.

McKinsey uurijad toovad oma hiljutises raportis „Remaking the bank for an ecosystem world“ välja, et globaalne pangandus on taastunud finantskriisist, kuid pankade kasumid on vaevumärgatavad. Viimased aastad on pankade omakapitali tootlus olnud vahemikus 8–10%, mida üldjuhul peetakse ka sektori omakapitali maksumuseks. McKinsey uurijad lisavad veel, et kui kliendid otsustavad edaspidi teha tehinguid pankade asemel tehnoloogiaettevõtete juures, tehes seda samas ulatuses, nagu on toimunud uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, ja pangad neid riske kuidagi ei maanda, siis võib eeldada, et pankade omakapitali tootlus langeb 2025. aastaks jätkusuutmatule 5% tasemele.

Artikkel ilmus Arenguseire Keskuse uudiskirjas (november 2017).