Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Pikksilm: Kuidas tagada edukas üleminek eesti õppekeelele?
Eesti õppekeelele üleminekule tõenduspõhiselt lähenedes tuleks määrata kõigile endistes venekeelsetes koolides töötavatele kvalifikatsiooninõudeid täitvatele õpetajatele kõrgem palk, tagada tsentraalselt hästi korraldatud arvutitugi kõikidele koolidele, laiendada alustava õpetaja mentorlust ning kaaluda õpetajate ja algkooli astujate „turu“ tsentraalset korraldamist, kirjutavad Tallinna Ülikooli dotsent Triin Lauri ja EBSi professor Kaire Põder Arenguseire Keskuse väljaandes „Pikksilm“.
Eesti õppekeelele ülemineku esimesed sammud tehti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega juba 1997. aastal, peaaegu 30 aastat tagasi. Ukraina sõda andis teemale uue hoo, taaselustades hirmu, et maailmavaateline lõhe jookseb keeleoskust pidi, ning senisest enam tuli mängu hariduse sotsiaalne roll.
Artiklis “Kuidas tagada edukas üleminek eesti õppekeelele?” võetakse vaatluse alla eestikeelsele õppele ülemineku reform, vaagides selle õnnestumise tingimusi nii erialakirjanduse kui ka Eesti seniste kogemuste põhjal, ning pakutakse näpunäiteid tõenduspõhisteks lahendusteks ja nende edukaks elluviimiseks. Autorid toovad välja, et haridusreformide elluviimine jääb sageli kokkulepete, mitte toimivate lahenduste puudumise taha.
Loe edasi Arenguseire Keskuse väljaandest „Pikksilm“.
Viimased uudised
-
14.02 2025Veebiseminar „Kuidas jagada tervishoiuraha efektiivselt? Sotsiaal- ja tervisevaldkonna koostöö ning tulemuspõhine rahastus“
Tervishoiu eelarvedefitsiit süveneb, mis näitab selgelt, et rahastussüsteemi muutused on vältimatud. Kas terviseteenuste kvaliteeti saaks tõsta ja tervisekassa raha säästa, minnes üle tervisetulemitel põhinevale rahastamisele? Kuidas saaks tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna tihedam koostöö parandada nii teenuste kvaliteeti kui ka kuluefektiivsust?