Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Pikksilm: Kuidas tagada edukas üleminek eesti õppekeelele?
Eesti õppekeelele üleminekule tõenduspõhiselt lähenedes tuleks määrata kõigile endistes venekeelsetes koolides töötavatele kvalifikatsiooninõudeid täitvatele õpetajatele kõrgem palk, tagada tsentraalselt hästi korraldatud arvutitugi kõikidele koolidele, laiendada alustava õpetaja mentorlust ning kaaluda õpetajate ja algkooli astujate „turu“ tsentraalset korraldamist, kirjutavad Tallinna Ülikooli dotsent Triin Lauri ja EBSi professor Kaire Põder Arenguseire Keskuse väljaandes „Pikksilm“.
Eesti õppekeelele ülemineku esimesed sammud tehti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega juba 1997. aastal, peaaegu 30 aastat tagasi. Ukraina sõda andis teemale uue hoo, taaselustades hirmu, et maailmavaateline lõhe jookseb keeleoskust pidi, ning senisest enam tuli mängu hariduse sotsiaalne roll.
Artiklis “Kuidas tagada edukas üleminek eesti õppekeelele?” võetakse vaatluse alla eestikeelsele õppele ülemineku reform, vaagides selle õnnestumise tingimusi nii erialakirjanduse kui ka Eesti seniste kogemuste põhjal, ning pakutakse näpunäiteid tõenduspõhisteks lahendusteks ja nende edukaks elluviimiseks. Autorid toovad välja, et haridusreformide elluviimine jääb sageli kokkulepete, mitte toimivate lahenduste puudumise taha.
Loe edasi Arenguseire Keskuse väljaandest „Pikksilm“.
Viimased uudised
-
30.07 2026Raport: Eesti peab olema valmis 45 aasta pikkuseks tööeluks
Eurostati uusim prognoos näitab, et järgmise poolsajandi jooksul tõuseb Eestis oodatav eluiga 85 aastani ning oodatav tööelu võib pikeneda 45 aastani. Pikem tööelu tähendab paratamatult, et inimestel tuleb oma oskusi täiendada, karjäärisuunda muuta või uusi tööviise õppida, rõhutab Arenguseire Keskus uues lühiraportis „Pikenev tööelu ja elukestev õpe“.