Mari Rell: Kuidas mõjutab president Trumpi kaubanduspoliitika maailmamajandust?

OECD tõi juba suvistes hinnangutes välja, et USA võimalik otsus tõsta suurtest majandustest, nagu Hiina ja Euroopa Liit, imporditavate kaupade tariife, tooks kaasa ekspordi märkimisväärse vähenemise ning alandaks kaubanduspartnerite majanduskasvu. Leuveni Ülikooli majandusprofessor Hylke Vandenbussche on hinnanud, et USA imporditariifide 15%-line tõus kõigis sektorites toob Euroopas kaasa 240 000 töökoha kao ning alandab majanduskasvu 0,4%.

Siiski seni nii laiaulatuslikke piiranguid kui kardeti, pole veel rakendatud, samas tariifide tõus Mehhiko ja Hiina kaupadele on toimunud ning nende esmast tegelikku mõju on juba võimalik hinnata. Seda tegid ETLA teadlased äsjases analüüsis, kus hindasid, kas USA juba astutud sammud on kaasa toonud negatiivseid tagajärgi Soomele ja ka Euroopa Liidule laiemalt. Hinnates Soome ja USA vahelise otseekspordi ja kaudsete kanalite kaudu müüdud kaupade lisandväärtust, jõudsid nad tulemusele, et kaubavahetus USA-ga on jätkuvalt Soome ja enamiku Euroopa Liidu riikide lisandväärtuse oluline allikas. Paljudes Euroopa Liidu riikides tuleneb kaubavahetusest USAga üle 10% ekspordi lisandväärtusest. Soome puhul tekib suurem osa lisandväärtusest just USA turul lõpptarbimisse minevate kaupade ja teenuste ekspordist, samas on oluline roll ka vahetarbekaupadel, mis liiguvad läbi Saksamaa ja Aasia. ETLA leiab, et Soome ja teiste Euroopa Liidu riikide läbi Hiina ja Mehhiko toimuva ekspordi lisandväärtus vähenes oluliselt, kui USA tõstis Mehhikost ja Hiinast pärit impordi tariife, üllatuslikult oli Mehhiko roll siin isegi suurem. Enim on sellest mõjutatud Iirimaa ja Saksamaa. ETLA leiab, et mõju oleks veelgi negatiivsem, kui USA tõstaks ka Euroopa Liidu riikidest pärit otsese impordi tariifimäärasid. Nende hinnangul vähendaks 5%line tariifide tõus Euroopa Liidu majanduskasvu 0,21% ning 15%line tõus vastavalt 0,53%.

President Trumpi protektsionistlike sammude ja plaanide taga on hirm Hiina majanduse esiletõusu ees, mille arvele pannakse töökohtade kadumist, sissetulekute langust ning kasvanud ebavõrdsust. Kuid mõttekojad rõhutavad, et sarnane mõju töökohtade kadumisele ja ebavõrdsuse kasvule on ka tehnoloogial ja automatiseerimisel, ehk rahvusvaheline kaubandus pole ainuke ega peamine süüdlane, mis õõnestab USA majanduse tulemuslikkust. Ulatuslik protektsionism ei saa seetõttu olla elujõuline lahendus, toovad välja Chatham House’i analüütikud vastavaldatud analüüsis. Nende arvates oleks mõistlikum olemasolevaid kaubanduslepinguid paremini jõustada ning NAFTA’t (The North American Free Trade Agreement) ajakohastada. USAle oleks kasulik hoopis alandada kaubandusbarjääre majanduslikult ja strateegiliselt tähtsate riikidega sellistes valdkondades, kus USAl on konkurentsieelis, näiteks teenustesektor, kirjutab Chatham House. Ohuna tuuakse samas analüüsis välja, et vastumeelsus valitseva liberaalse kaubanduskorralduse vastu ei ole omane vaid Ameerika Ühendriikidele, kasvav skeptitsism vabakaubanduslepingute suhtes avaldub ka suuremates Euroopa riikides, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa.

Artikkel ilmus Arenguseire Keskuse uudiskirjas (november 2017).