OECD haridusvaldkonna juht: Hariduse omandamine ei tähenda enam teadmiste õpikust ammutamist
OECD haridusvaldkonna juht Andreas Schleicher tõi Arenguseire hariduskonverentsil “Kuidas tagada õpetajate järelkasv?” tehtud ettekandes välja, et OECD riikide õpilaste seas on levinud passiivne ehk reageeriv veebikasutus, mitte aktiivne ehk omaenda vajadustest lähtuv uurimuslik veebis navigeerimine.
Schleicher tõi välja uuringutest selgunud asjaolu, et 15-aastaste loov mõtlemine on madalamal tasemel kui 10-aastaste oma. „Mu südame murrab see, et õpetame teadust nagu religiooni, kui peaksime hoopis õpetama õpilasi mõtlema nagu teadlane,“ ütles Schleicher. „See tähendab analüüsivat ja küsimusi tõstatatavat hoiakut, uurimis- ja avastusprotsessi, hüpoteeside püstitamist.“
Kui seni oli õige teadmise allikas õpik, siis nüüd vastab õpilasele Google või ChatGPT ja pole sugugi kindel, et saadud vastused on õiged. Hariduse omandamine ei tähenda enam teadmiste õpikust ammutamist, vaid õpilane peab teadmise ise konstrueerima eri allikaid kombineerides ja neis sisalduvat kriitiliselt hinnates.
Schleicher rõhutas, et sündimine digimaailma ei tee lastest veel digi-pärismaalasi. Tehnoloogia võib hoopis võtta lapse üle, muutes ta passiivseks ja manipuleeritavaks jälgijaks, selle asemel et laps oleks ise agentne toimija ehk kasutaks tehnoloogiat teadlikult oma infovajaduste ja arengu huvides. Selline agentsus ei teki enamasti ise, vaid seda tuleb lastele õpetada.
Andreas Schleicher tegi hariduspoliitika mõttekohtadest ja eesootavatest muutustest ettekande 22. novembril 2023 toimunud Arenguseire hariduskonverentsil “Kuidas tagada õpetajate järelkasv?”. Kõik konverentsi ettekanded ja materjalid leiad SIIT.
Õpilaste agentsuse kujundamine on üks õpetajate tähtsamaid ülesandeid ja see ei piirdu tehnoloogiakasutusega. PISA tulemused näitavad, et kuigi suur osa õpilastest on paljude globaalsete probleemide pärast mures, ei leia nad sageli, et nemad ise saaks midagi muuta. Schleicher järeldab, et oleme muutnud õpilased eeltöödeldud sisu passiivseteks tarbijateks.
Tulevikus tuleb Schleicheri sõnul õpetada vähem, aga rohkem sügavuti. Selleks on muuhulgas tarvilik ümber mõtestada, kuidas teadmisi hinnatakse. Hindamine alles pika perioodi lõpul muudab õppimise pinnapealseks. Õppimine ja hindamine peavad käima rohkem käsikäes, haridustehnoloogia saab aidata selleni jõuda. Õpetajad pole tulevikus teadmiste vahendajad, vaid digi-õpikeskkondade disainerid, mentorid ja arutelujuhid.
Vaata ettekande videosalvestust:
Viimased uudised
-
27.11 2024Oxfordi Ülikooli andmeteadlane: tehisintellekt suurendab avaliku sektori efektiivsust, kuid riik muutub inimesele üha kaugemaks
Arenguseire konverentsil „Personaalriik Eestis: tulevikusuunad, ohud ja võimalused“ arutleti täna riiklike teenuste ja toetuste personaliseerimise võimaluste üle ning keskenduti ka inimeste andmete kasutamisega seonduvatele riskidele.