Arenguseire Keskus avaldab kolmapäeval, 17. novembril kell 11 raporti „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“. Raportis otsitakse lahendusi, kuidas katta vananevas ühiskonnas kulud ja millised on maksusüsteemi muutmise võimalused järgmise 15 aasta jooksul.
Uudis
Eesti maksusüsteem vajab paremat tasakaalu tööjõu, tarbimise ja kapitali maksustamise vahel, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“. Kapitalimaksudest laekub Eesti riigieelarvesse Euroopa Liidu keskmisest kolm korda vähem, sealhulgas varamaksudest viis korda vähem.
Sotsiaalmaks suudab Eestis maksuliigina katta järjest väiksemat osa sotsiaalteenuste rahastamisest, selgub järgmisel nädalal avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“. Näiteks inimeste liikumine töölepingulisest töösuhtest teenuseosutajaks vähendab sotsiaalmaksu ligi 40 miljonit eurot aastas.
Eesti seisab silmitsi maksubaase ja -laekumisi kahandavate trendidega samas kui rahvastiku vananemine toob kaasa sotsiaalkulude kasvu 2,5 miljardi euro võrra järgmise 15 aasta jooksul. 19. novembril toimub Arenguseire Keskuse konverents „Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?“.
Eesti elanikud on kindlustamata pikaajalise hoolduse vajaduse riski vastu, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“. Raport soovitab riigil määratleda minimaalsed pikaajalise hoolduse teenustasemed.
Eestis kasvab tulevikus surve võõrtööjõu kasutamiseks pikaajalises hoolduses, selgub täna esitletavas Arenguseire Keskuse raportis „Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“.
Eesti elanikud alahindavad pikaajalise hoolduse vajaduse riski, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Pikaajalise hoolduse vajadus Eestis“. Pooled praegu 65-aastastest Eesti elanikest vajavad oma edasises elus pikaajalise hoolduse teenuseid. „Rahvastiku vananemine toob Eestis kaasa…
Euroopa Liidu rohepööre on käivitunud ja sellel on hetkel veel lõpuni teadmata mõju ettevõtluse konkurentsivõimele ning energia varustuskindlusele, samuti toob see kaasa üleminekuraskusi haavatavatele elanikkonnagruppidele. 21. oktoobril toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kuidas saaks energiapööre Eestis olla ühtaegu tõhus, tulus ja valutu?“ arutatakse, kuidas rohepööre saaks olla kiire, majanduslikult tulus ja sotsiaalselt õiglane.
Eesti ettevõtete tulumaksukoormus on Baltimaade kõrgeim, kuid Euroopa Liidu madalamate seas, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Ettevõtete tulumaks Eestis ja Euroopa riikides“. Ettevõtete maksustamisel hakkab tulevikus tooni andma riikide ühine püüdlus maksuaukude kaotamisel.
Koroonapandeemia on pannud hariduse kiiremini digitaliseeruma ja järjest enam toimub õppimine veebikeskkonnas. Täna toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kas kõrgharidus seisab pöörde lävel?“ arutatakse Eesti kõrghariduse suundumusi järgmise 15 aasta jooksul.