Eesti on Euroopa Liidu kõige madalamate varamaksudega riik, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Varamaksud Eestis ja Euroopa riikides“. Kui varamaksud ulatuksid Euroopa Liidu keskmise tasemeni, laekuks riigieelarvesse aastas üle 500 miljoni euro rohkem.
Uudis
Maksukoormus Eestis on Euroopa Liidu üks madalaimaid ja ulatub 2019. aasta andmetel 33,3%-ni sisemajanduse kogutoodangust, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Maksutrendid Eestis ja Euroopa Liidus“. Eesti kuulub ka kolme vähim maksuerandeid ja -soodustusi tegeva Euroopa Liidu riigi hulka. Kiired muutused ühiskonnas vähendavad tulevikus võimalust rahastada riigi kulutusi tööjõumaksudest senises mahus.
Eestis rahastatakse ligi 60% ulatuses kohalike omavalitsuste eelarveid füüsilise isiku tulumaksust, mille saamine oleneb lihtsalt muudetavast sissekirjutusest. Täna toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kust tulevad omavalitsuste tulud tulevikus?“ arutatakse, milliste tuluallikate toel saaksid omavalitsused liikuda suurema sõltumatuse ja isemajandamise suunas.
Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus pole elanike transpordieelistuste suunamiseks kasutusele võetud automaksu, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist. Transpordi maksustamine jääb Eestis liikmesriikide keskmisele alla üheteistkordselt.
Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikidest üks suurimaid alkoholi ja tubaka maksustajaid, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist. Eesti riigieelarve maksutuludest moodustavad alkoholi- ja tubakaaktsiis ligi 4,8%.
Eesti kuulub väheste OECD riikide hulka, kus ettevõtetele ei kehti teadus- ja arendustegevust soodustavad maksuerandid, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist. Maksuerandite tegemine muutub eriti aktuaalseks, kui Eesti peaks minema kaasa ettevõtete üleilmse tulumaksustamisega ning taastama klassikalise ettevõtte tulumaksu. Erandi abil saaks teadus- ja arendustegevusse reinvesteeritud kasum olla jätkuvalt maksuvaba.
Täna, 10. juunil toimuv Arenguseire Keskuse aastakonverents „Teistmoodi tulevik“ keskendub riigi muutuvale rollile elanikkonna harjumuste kujundamisel ja keerukate otsuste langetamise toetamisel. Konverentsi peaesinejaks on nügimise teooria üks loojatest, Harvardi Ülikooli õigusteaduse ja käitumisökonoomia professor Cass Sunstein.
Neljapäeval, 10. juunil toimuv Arenguseire Keskuse aastakonverents „Teistmoodi tulevik“ keskendub tänavu riigi muutuvale rollile elanikkonna harjumuste kujundamisel ja keerukate otsuste langetamise toetamisel. Konverentsi peaesinejaks on nügimise teooria üks loojatest, Harvardi Ülikooli õigusteaduse ja käitumisökonoomia professor Cass Sunstein.
Kui Eesti avalik sektor kulutab pikaajalisele hooldusele aastas üle 100 miljoni euro, siis järgmise 50 aastaga võib OECD prognoosi järgi suureneda aastane vajadus pikaajalise hoolduse teenuste pakkumiseks kuni 900 miljoni euroni arvutades kulu tänase hinnataseme ja rikkuse järgi. Eesti võimalusi arutatakse täna, 3. juunil toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril “Pikaajaline hooldus: kust selleks raha leida?”.
Riigil puudub täpne ülevaade platvormitöö tegijatest ja sellega seotud maksuaugu suurusest, selgub Arenguseire Keskuse uuringust „Platvormitöö Eestis 2021“. Kui platvormitöö osakaal tulevikus veelgi suureneb, jääb järjest suurem osa töötajatest sotsiaalkaitseta.