Digiplatvormide vahendusel töötavate inimeste suunamine ettevõtluskontot kasutama võiks tuua aastas riigieelarvesse kuni 68 miljonit eurot, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse uuringust „Platvormitöö Eestis 2021“.
Uudis
Digiplatvomide vahendusel töötavate inimeste sissetulek on Eesti keskmisest madalam, selgub kolmapäeval, 2. juunil avaldatavast Arenguseire Keskuse uuringust „Platvormitöö Eestis 2021“.
Eestis teeb iganädalaselt digiplatvormide vahendusel töid ligi 56 000 inimest, selgub kolmapäeval, 2. juunil avaldatavast Arenguseire Keskuse uuringust „Platvormitöö Eestis 2021“. Viimase aasta jooksul on platvormitööd teinud vähemalt korra üle 160 000 inimese.
Eesti transpordisüsteemi säästlikkus sõltub eelkõige Tallinnast ja Harjumaast, kus tehakse ligi 50% Eesti sõidukite läbisõidust, selgub Arenguseire Keskus täna avaldatud raportist „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“.
Arenguseire Keskus avaldab homme, 25. mail raporti „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“, mis vaatleb Eesti elanike liikuvust ja sellest tulenevaid väljakutseid transpordisüsteemile.
2030. aastaks väheneb bensiini- ja diislikütuse aastane aktsiisilaekumine riigieelarvesse elektrisõidukite laiema leviku tõttu tänastes hindades ligi 100 miljoni euro võrra, selgub Arenguseire Keskuse teisipäeval avaldatavast raportist „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“.
Viimase 20 aastaga on isikliku sõiduauto kasutamine kodunt tööle liikumisel Eestis peaaegu kahekordistunud, selgub Arenguseire Keskuse teisipäeval avaldatavast raportist „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035.“ Transpordikulud moodustavad 14% inimeste kogukuludest.
Eesti transpordisüsteem on väga autokeskne ja järgmiste kümnendite peamiseks väljakutseks on sõiduautodega seotud keskkonnamõjude vähendamine. Arenguseire Keskuse tellitud uuringust „Eesti elanike liikuvusprofiilid“ selgub, et vähemalt viiendik linnaelanikest oleks valmis asendama isikliku sõiduauto kasutamise mõne säästvama liikumisviisiga.
Maailmamajanduses tulevikus tooni andvad rohe- ja digitehnoloogiad vajavad toimimiseks kriitilisi maavarasid, mida leidub ka Eesti maapõues. 13. mail toimunud Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Eesti kasutamata maavarad – kas vananeva ühiskonna pääsetee?“ arutatati Eesti maavarade kasutusvõimaluste üle.
Kahekümne aasta jooksul on Eesti elanike sünnihetkel oodatav eluiga kasvanud 8,4 aasta võrra, mis on kiireim tõus kogu Euroopa Liidus. Juba praegu on enam kui 50 000 inimest seotud oma lähedaste pikaajalise hooldusega, kiiresti vananev ühiskond suurendab lähitulevikus hoolduskoormust veelgi.