COVID-19 kriis on kiirendanud harjumuspäraste töötegemise viiside ümberkujunemist ja tööturu kihistumist, mis vähendab töötaja sotsiaalkaitset. Milline võiks tulevikus näha välja sotsiaalkaitse, arutatati täna toimunud Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kas sotsiaalkaitse tulevik on individuaalsed kogumiskontod?“
Uudis
Omakeelse arvuti- ja digikeskkonnata väikekeeli ootab tõenäoliselt ees kadumine, sest igapäevaelu alates virtuaalsest assistendist ja lõpetades autoga suhtlemisest suunab kasutama tugeva tehnoloogilise toega keeli. Millised on eesti keele võimalused, arutatakse homme toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kas tehnoloogia päästab eesti keele?“
Koroonakriis on pannud tavapärased prognoosimudelid kahtluse alla ja suurendanud vajadust stsenaariumide järgi, selgub Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Väljaanne kaardistab uuringute põhjal kriisiga seonduvad arengutrendid ja Eesti võimalikud väljumisstrateegiad koroonakriisist.
Koroonapandeemia on kiirendanud muutusi majandusstruktuuris, selgub esmaspäeval avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Mitmed tööjõumahukad majandusharud on sattunud raskustesse ning süvenenud on ka ühiskondlik ebavõrdsus, mis on laienenud uutesse vormidesse.
Majanduse hoogustuv platvormistumine on tõhusaks tööriistaks maailma järjest kasvavale jagunemisele USA ja Hiina mõjusfäärideks, selgub märtsis avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Euroopa Liidu võimaluseks on suure siseturu toel püüelda platvormimajanduses regulatiivseks supervõimuks saamist.
Arenguseire nõukojaga liitus Vabariigi Presidendi esindajana riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp. Nõukoda kinnitab iga-aastaselt riigi arenguseire tegevuskava ja teeb ettepanekuid Riigikogu Kantselei juures tegutseva Arenguseire Keskuse uuringute põhisuundade ning teemade valikul.
Arenguseire Keskus 2021. aastal uurib Eesti maksusüsteemi tulevikuvõimalusi, samuti pikaajalise hoolduse, kõrghariduse muutumise ja elanike mobiilisusega seotud küsimusi. Kokku seirab keskus tänavu võimalikke arengusuundumusi ja -stsenaariume neljas valdkonnas.
Arenguseire Keskuse uuringujuhina alustas jaanuarist tööd dr Lenno Uusküla.
Koroonapandeemia esimese lainega kaasnenud tellimuste tühistamine suunas metalli- ja masinatööstuse ettevõtted senisest enam omatooteid arendama, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõju majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Sobiliku tööjõu nappus ja tööprotsesside riskikindlamaks muutmine on pannud sektori ettevõtted otsima ka lahendusi oma tegevuse automatiseerimiseks.
Madalad intressid suunavad inimesi otsima riskantsemaid investeerimisvõimalusi, mis suurendab omakorda eraisikute säästude ohtu sattumise vältimiseks ootusi finantsasutuste riskijuhtimisele, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõju majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Pangad on hakanud taas ka julgemalt ettevõtete investeeringuid rahastama.