Andmevabaduse tulevik

Raport: ametnike ebakindlus pidurdab avaliku teabe laialdasemat avaldamist

Eesti ühiskonna andmestumine tekitab järjest suuremaid väljakutseid nii avalikule kui ka erasektorile, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Avaliku teabe kasutamise kitsaskohad Eestis“. Suurima kitsaskohana tuuakse esile riigi andmekogude erinevaid standardeid ja teabele kergekäelist juurdepääsupiirangute seadmist.

Dokumendid. Foto Unsplash.com/Wesley Tingey

„Teabe ja andmekogude laialdane avaldamine suurendab ühiskonna läbipaistvust, vähendab korruptsiooniohtu ja annab erasektorile võimaluse arendada heaolu suurendavaid tooteid ja teenuseid,“ rääkis Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu. „Kuivõrd andmeid puudatavad regulatsioonid on keerulised, siis ametnik ei julge võtta vastustust andmete väljastamise eest. Selle tulemusel näemegi juhtumeid, kus piiratakse olemuslikult avalikule teabele juurdepääsu 75-aastaks.“

Vallistu sõnul soodustab ka kehtiv avaliku teabe seadus juurdepääsupiirangute kergekäelist seadmist. „Ka Andmekaitse Inspektsiooni roll on kahetine ja konfliktne, kus üheaegselt tuleb kaitsta isikuandmeid ja edendada teabele juurdepääsu,“ lisas Vallistu.

Arenguseire Keskuse tellimusel 2022. aastal tehtud kvalitatiivuuringu järgi takistavad avalikku sektorit andmete suuremal avaldamisel andmekogude erinevad standardid ja protseduurid ning andmepäringute mahukus. „Erasektori esindajad nimetavad probleemidena andmepäringute aeglust, kulusid, regulatsiooni ebaselgust, põhjendusvajadust ja keerukat leitavust,“ märkis Vallistu.

Andmete ligipääsetavuseõiguslike ja praktiliste takistuste uurimiseks viidi läbi intervjuud avaliku ja erasektori esindajatega. Intervjueeritavate hulgas olid erasektori ja äriühingute esindajad, kodanikuühiskonna esindajad, avaliku võimuesindajad, ajakirjanikud ja kohtuvõimu esindajad.

Tutvu lühiraportiga

Lühiraport: avaliku teabe kasutamise kitsaskohad Eestis (kaanepilt)
21.08.2022

Avaliku teabe kasutamise kitsaskohad Eestis

Eesti ühiskonna andmestumine tekitab järjest suuremaid väljakutseid nii avalikule kui ka erasektorile. Arenguseire Keskuse tellimusel 2022. aastal tehtud kvalitatiivuuringu järgi takistavad avalikku sektorit andmete suuremal avaldamisel andmekogude erinevad standardid ja protseduurid ning andmepäringute mahukus. Erasektori esindajad nimetavad andmepäringute aeglust, kulusid, regulatsiooni ebaselgust, põhjendusvajadust ja keerukat leitavust.

2022. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks andmevabaduse tulevik, milles käsitletakse keskseid arengusuundumusi ning valikuid Eesti andmemajanduse ja andmepõhise riigivalitsemise edasisel arendamisel aastani 2035. Andmevabaduse seiretöö osaks on ka avaliku teabe kasutamise võimaluste uuring, milles hinnatakse avaliku teabe õiguslikku ja praktilist kasutatavust Eestis.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Viimased uudised

Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.