Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Raport: sihitud automaattoetuste käivitamine ootab seadusandja taga
Kui riik kasutaks registrites sisalduvaid andmeid, saaks hakata pere- ja energiatoetusi välja maksma üksnes tegelikele abivajajatele ja automaatselt ning tõhustada selliselt riigi tegevust ja rahakasutust, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Sihitud automaattoetuste teekaart Eestis“. Automatiseeritud andmeanalüüsil ja automaatotsustel põhinevate toetuste juurutamist takistavad peamiselt andmete kasutamisele seatud piirangud.
„Eesti kogub digiriigina andmekogudesse andmeid, mida saaks kasutada avaliku sektori vahendite mõistlikumaks kasutamiseks. Selleks on vaja tuua õigusruumi seaduslik alus automaatsete haldusaktide vastuvõtmiseks, maandada automaatotsustega kaasnevad riskid ja tagada inimeste õigused, kelle suhtes automaatotsuseid rakendatakse,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu. “Praegu on paljud toetused lausalised muuhulgas seetõttu, et abivajajate väljasõelumiseks vajalik andmeanalüüs on tööjõumahukas ja takerdub sageli andmete ühendamise piirangutesse. Vajalike õiguslike eelduste loomine automaatotsusteks lubaks nii protsesse automatiseerida kui ka toetusi paremini sihtida.“
Vallistu sõnul aitaks andmepõhiste automaatsete otsuste kasutuselevõtt suurendada riigi tõhusust. „Näiteks saaks toetustele kvalifitseerumise välja selgitada algoritm, mis võrdleb andmekogudes olevaid asjakohaseid andmeid,“ rääkis Vallistu. „Hetkeseis on aga selline, et isegi kui andmekogudes on vajalikud andmed olemas, siis nende tegelik kasutamine on administratiivselt, tehnoloogiliselt ja õiguslikult piiratud.“
Vallistu sõnul toob lühiraportis visandatud automaattoetuste juurutamise teekaart välja põhilised sammud, mida seadusandjal ja toetuste eest vastutavatel riigiasutustel on vaja teha, et saaks hakata rakendama sihitud automaatotsuseid. „Kuigi esmapilgul võib sihitud automaattoetustele üleminek tunduda lihtne, sest andmed on riiklikes registrites ja andmekogudes olemas, tuleb ületada andmestikest tulenevad takistused, haldusõiguslikud takistused ja andmekaitseõiguslikud takistused,“ selgitas ta.
Lühiraport „Sihitud automaattoetuste teekaart Eestis“ keskendub õiguslike piirangute tuvastamisele ja nende ületamise võimalustele automaatsete sihitud pere- ja energiatoetuste näidete varal.
Tutvu lühiraportiga
Sihitud automaattoetuste teekaart Eestis
Avaliku sektori tõhusust suurendavad andmepõhised automaatsed otsused, mille üheks näiteks on automaatsed sihitud toetused ehk toetusele kvalifitseerumise selgitab algoritm asjakohaseid andmeid võrreldes.
2022. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks andmevabaduse tulevik, milles käsitletakse keskseid arengusuundumusi ning valikuid Eesti andmemajanduse ja andmepõhise riigivalitsemise edasisel arendamisel aastani 2035. Andmevabaduse seiretöö osaks on ka avaliku teabe kasutamise võimaluste uuring, milles hinnatakse avaliku teabe õiguslikku ja praktilist kasutatavust Eestis.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.
Viimased uudised
-
24.04 2024Arenguseire seminar: Kuhu liigub Eesti annetuskultuur?
Arenguseire Keskuse kultuuri- ja spordivaldkonnale annetamist käsitleval veebiseminaril arutatakse Eesti ettevõtete ja inimeste annetuskäitumist mõjutavad tegureid ning tuuakse välja edasise arengu väljavaated.