Uudised

Õpetajate tulevikuvajadust Eesti koolides mõjutavad erinevad muutujad alates õpilaste arvust kuni haridustehnoloogia rakendamiseni. Erinevate tegurite mõju mõistmiseks on Arenguseire Keskus loonud õpetajate vajaduse kalkulaatori.

Arenguseire Keskus tutvustas raportit “Õpetajate järelkasvu tulevik”, mis annab ülevaate Eesti koolivõrgu ning õpetajate järelkasvu tulevikuväljavaadetest ja väljakutsetest.

2040. aastal on Eestis kooliealisi lapsi ligikaudu kümme protsenti tänasest vähem, aga Tallinna ja Tartu linnapiirkondades on neid arvatavasti praegusest hoopis rohkem. Tavaliseks on saanud õppekeelest erinev kodune keel, hariduslikud erivajadused ja perede väga erinev sotsiaalmajanduslik taust. Õpetajatel on tulnud kohaneda sellega, et õpilased kasutavad kodutöödes tehisaru abi. Eesti koolides on kõrvuti töötamas viis õpetajate generatsiooni, igaüks oma väärtuste ja ootustega nii töökeskkonnale, tööhüvedele kui ka karjäärimudelile.

Eesti põhikoolide tõhusust mõjutavad enim perede sotsiaalmajanduslik taust ning kooli suurus, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Eesti põhikoolide tõhusus ja seda kujundavad tegurid”.

Arenguseire Keskuse veebiseminar „Kuidas mõjutavad koolide erinevused nende tulemuslikkust?“ toimus 12. oktoobril ZOOMi keskkonnas ning selle salvestust saab vaadata siin.

Eesti üldhariduskoolidest lahkub ajutiselt või lõplikult keskmiselt 1500 õpetajat aastas. Kogenud õpetajate ametist  lahkumine on kujunemas teravamaks probleemiks, kui uute õpetajate vähene pealekasv. Ühe täiskohaga kogenud õpetaja lahkumine tähendab koolile vähemalt 10 000 eurot lisakulu, selgub Arenguseire Keskuse värskest lühiraportist “Õpetajate ametist lahkumine“.

Arenguseire Keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga alustas Eesti koolivõrgu ja koolide efektiivsuse uuringu läbiviimist, et saaksime paremini mõista kaasavale haridusele üleminekuga kaasnevaid väljakutseid ning teha tarku valikuid Eesti koolivõrgu planeerimisel.

Eesti õpetajad eelistavad töötada hea juhtimiskultuuriga koolides ning töötasu ei ole otsustamisel ainumäärav. Õpetajaameti maine kujundamisel on koolide juhtimiskvaliteedil ja tervislikul töökultuuril kandev roll, viitab Arenguseire Keskus värskes lühiraportis “Õpetajaameti maine Eestis ja selle arenguperspektiivid”.

Õpetajate keskmine töötasu on kasvanud kiiremini kui Eesti keskmine töötasu ning senise trendi jätkudes jõuab see 120%ni Eesti keskmisest palgast 2024. aastal. Kuid kõrgemat palka teenitakse tihtipeale ületundide ja lisatöö eest ehk Eesti õpetajate ületöötamise arvelt, selgub Arenguseire Keskuse raportist “Õpetajate töötasu”.