Andmevabaduse teema vajab Eestis selgemat vastutajat ja eestseisjat, selgus Arenguseire Keskuse 18. oktoobril esitletud uuringust „Avaliku teabe kasutamise võimalused.“ Uuringu järgi on piirangud avalikule teabele viimase 20 aasta jooksul kasvanud.
Arenguseire Keskus avaldab teisipäeval, 18. oktoobril uuringu „Avaliku teabe kasutamise võimalused“, mis annab ülevaate Eesti õiguskeskkonnast avaliku teabe kasutamisel. Uuring näitab, et juurdepääs avalikule teabele on ametkonniti ebaühtlane.
Eesti avaliku sektori tõhusust saab suurendada andmepõhiste automaatsete otsuste kasutuselevõtuga, näiteks erinevate toetuste määramisel. See võimaldab nii toetusi täpsemalt sihtida kui ka säästa inimesi nende taotlemisest ja tingimustele vastavuse tõendamisest. Millal on Eesti valmis otsustusprotsesside automatiseerimiseks, küsitakse 29. septembril toimuval veebiseminaril „Kui kaugel on Eesti sihitud automaattoetuste kasutuselevõtust?“
Kui riik kasutaks registrites sisalduvaid andmeid, saaks hakata pere- ja energiatoetusi välja maksma üksnes tegelikele abivajajatele ja automaatselt ning tõhustada selliselt riigi tegevust ja rahakasutust, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Sihitud automaattoetuste teekaart Eestis“. Automatiseeritud andmeanalüüsil ja automaatotsustel põhinevate toetuste juurutamist takistavad peamiselt andmete kasutamisele seatud piirangud.
Eesti ühiskonna andmestumine tekitab järjest suuremaid väljakutseid nii avalikule kui ka erasektorile, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Avaliku teabe kasutamise kitsaskohad Eestis“. Suurima kitsaskohana tuuakse esile riigi andmekogude erinevaid standardeid ja teabele kergekäelist juurdepääsupiirangute seadmist.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda