Digiplatvormide vahendusel töötavate inimeste suunamine ettevõtluskontot kasutama võiks tuua aastas riigieelarvesse kuni 68 miljonit eurot, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse uuringust „Platvormitöö Eestis 2021“.
Digiplatvomide vahendusel töötavate inimeste sissetulek on Eesti keskmisest madalam, selgub kolmapäeval, 2. juunil avaldatavast Arenguseire Keskuse uuringust „Platvormitöö Eestis 2021“.
Eestis teeb iganädalaselt digiplatvormide vahendusel töid ligi 56 000 inimest, selgub kolmapäeval, 2. juunil avaldatavast Arenguseire Keskuse uuringust „Platvormitöö Eestis 2021“. Viimase aasta jooksul on platvormitööd teinud vähemalt korra üle 160 000 inimese.
COVID-19 kriis on kiirendanud harjumuspäraste töötegemise viiside ümberkujunemist ja tööturu kihistumist, mis vähendab töötaja sotsiaalkaitset. Milline võiks tulevikus näha välja sotsiaalkaitse, arutatati täna toimunud Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kas sotsiaalkaitse tulevik on individuaalsed kogumiskontod?“
Koroonapandeemia on vähendanud inimese asukoha olulisust töötegemisel. Näiteks 2020. aasta II kvartalis oli Eestis ligi 200 000 kaugtöötajat, mis on tavapärasest 40% rohkem. Kaugtöö kiire levik tõstab küsimuse alla töötajate tegevuse jälgimise.
Üks olulisemaid leide Arenguseire Keskuse “Tööturg 2035” uurimissuunas oli, et tuleviku tööturu oluline väljakutse on mõista talentide vajadusi ning märgata erilisi oskuseid ja teadmisi.
Uberi, Wolti, Airbnb ja teiste jagamismajanduse platvormide edu on viimasel paaril aastal suunanud üldsuse tähelepanu võimalusele veebiplatvormide vahendusel tööd teha, kuid alles nüüd on jõutud platvormitöö, selle tegijate ning platvormitöö mõjude põhjalikuma uurimiseni.
Mitmed rahvusvahelised mõttekojad murravad pead digitaliseerimise ja globaliseerumise mõju üle riikide tööturgudele.
Tulevikutöö ehk uus töö on peamiselt platvormimajanduse edusammude ning kasvava automatiseerimishirmu tõttu taaskord aktuaalne teema. OECD hinnangul kaob Eestis tulevikus 7% praegustest töökohtadest ja ligi kolmandiku iseloom muutub märkimisväärselt. Eesootavad muudatused, töökohtade võimalik kadumine ja ka oskused, mida tulevikutöö inimeselt nõuab, saavad seega keskseteks küsimusteks. Tööandja jaoks muutub aga kriitiliseks parimate oskustega töötajate tööle meelitamine.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda 
Johanna Vallistu
Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi tegevjuht ja TalTechi Ragnar Nurkse instituudi doktorant