Kas sotsiaalkaitse tulevik on individuaalsed kogumiskontod?

„Virtuaalsem ja globaalsem töö on toonud kaasa traditsioonilise töösuhte vähenemise ning uued töövormid. Platvormitöö, virtuaalne töö, digitaalnomaadid, iseendale tööandjad ja iseseisvad lepingupartnerid – neid kõiki ühendab töötegija vastutuse ja riskide kasv ning auklik sotsiaalkaitse,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Kiiretele muutustele tööturul ei pruugi kõik järgi jõuda. Vaja on uut turvavõrku, mis püüaks kinni uut moodi töötajad ja need, kes vajavad järele aitamist. Kui kasvav osa töötegijatest ei kvalifitseeru automaatselt töötamisega seotud ravikindlustusele ja pensionile, siis kuidas seda lahendada?“

Arenguseire Keskuse eksperdi Johanna Vallistu sõnul on üheks võimaluseks kasutada sotsiaalkaitses  individuaalseid kontosid ehk n-ö elukontosid, mis poleks enam seotud kindla töösuhtega. „Näiteks Eesti ettevõtluskonto on üks hea väga lihtne näide – inimese ettevõtluskontole koguneb kogu tulu erinevatest tööotsadest, mida maksustatakse kindlas määras ja kui see ületab teatud piirmäära, siis saad ka ravikindlustuse,“ märkis Vallistu. „Maailmas on kogumiskontod sotsiaalkaitses juba mõnda aega kasutuses. On loodud näiteks tervisekontosid, hariduskontosid ja pensionikontosid, kuid vähe on terviklikke lahendusi, mis aitaksid inimesel muutuva tööturuga pikaajaliselt kohaneda.“

Veebiseminaril tutvustas Soome parlamedi liige Elina Lepomäki põhjanaabrite elukontot ja sotsiaalkaitse reformi, tööõiguse lektor Dr Nicole Maggi-Germain Paris 1 Panthéon-Sorbonne’i ülikoolist tutvustas Prantsusmaa kogemust aktiivsuskonto sisseseadmisel ja sotsiaalsete õiguste inimesega sidumise ideed.

Arutelus osalesid Riigikogu liige Riina Sikkut ja arenguseire nõukoja esimees Jaan Pillesaar. Arutelu juhtis Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu. Seminar toimus inglise keeles. 

Vaata järele!

Esinejate tutvustused 
Elina Lepomäki on Soome parlamendi liige, esindades mõõdukas-parempoolset Rahvuslikku Koonderakonda. Enne poliitikasse tulekut töötas ta kümme aastat finantssektoris Londonis (Šoti Kuninglik Pank, Royal Bank of Scotland, RBS) ja Põhjamaades (Nordea). Tema viimane ametikoht oli RBSi üleilmse panganduse ja turgude valdkonna direktor. Lepomäkil on teadusmagistrikraad (MSc) tehnoloogias (arvutiteadus) ja finantsmajanduses ning ta on rakendusmatemaatika doktoriõppes. Oma karjääri alguses programmeeris ta tehisintellektil põhineva lahenduse finantssektori jaoks: neuronvõrgustiku intressimäärade tundlikkuse prognoosimiseks. 2018. aastal avaldas ta raamatu „Vapauden Voitto“ (Otava), mis käsitleb Soome poliitika ja Põhjamaade heaolumudeli reformimise ettepanekuid. Ta on mitmete ühiskonna-alaste aruannete kaasautor, näiteks „The Future of the Euro – The alternatives for Finland“ (2014) ja „The Life Account – A Social Security Reform“ (2013).

Nicole Maggi-Germain on tööõiguse spetsialist, Pariisi Panthéon-Sorbonne’i ülikooli vanemlektor professori ülesannetes ja tööuuringute instituudi direktor (ISST). Tema peamised uurimisvaldkonnad on täiendõpe, töösuhted avalikus sektoris ja tervis töökohal. Praegu uurib ta õiguslikke ja antropoloogilisi küsimusi robootika ja tehisintellekti valdkonnas.
Aastatel 2018−2020 osales ta Harvardi rahvusvahelise nõustamiskogu eksperdina projektis „Rebalancing Economic and Political Power: A Clean Slate for the Future of Labor Law“.
Ta on teadlane õiguse ja sotsiaalsete muutuste uurimisrühmas (Droit et changement social) ja Nantes’i Ange Guépin’i inimuuringute maja liige (Maison des Sciences de l’Homme Ange Guépin).
Ta juhtis Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni sajanda aastapäeva puhul aprilli lõpus ilmuva teadusraamatu avaldamist („L’impact des normes de l’O.I.T. sur la scène international“).