Kõrghariduse rahastamise korrastamiseks tuleks lõpuni viia tasuta kõrghariduse reform või kaaluda õppemaksude tagasitoomist koos konkurentsivõimelise õppelaenusüsteemiga, selgub Arenguseire Keskuse avaldatud uuringust “Kõrghariduse rahastamise stsenaariumid Eestis”.
Uudised
Kui riik ei suuda tasuta kõrgharidust jätkusuutlikult rahastada, tuleb Eesti kõrghariduse konkurentsivõime hoidmiseks avardada haridusasutuste rahastamisvõimalusi, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Kõrghariduse rahastamine Eestis“. Õppemaksu kaotamine 2013. aastal pole suurendanud kehvemal järjel perede laste ligipääsu kõrgharidusele.
Kõrgkoolid üle maailma pakuvad järjest rohkem veebipõhist haridust, mis hakkab tulevikus suurendama konkurentsi ka Eesti kõrgharidusturul, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Kõrghariduse arengusuundumused“. Eestis suurenes kahe aastaga mõnel veebikursusel osalenute osakaal 26 – 64-aastaste seas 15%-lt 35%-ni.
Eesti edestab kõrgharitute osakaalult enamikke Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kuid võrreldes teiste OECD riikidega töötavad tudengid õpingute kõrvalt rohkem ja ka väljalangevus on suurem, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Eesti kõrghariduse hetkeseis ja väljakutsed“.
Kõrghariduse rahastamise küsimus muutub Eestis järjest aktuaalsemaks, sest aastane puudujääk ületab juba 100 miljoni euro piiri. Täna, 1. veebruaril peetaval Arenguseire veebiseminaril „Kes peaks maksma kõrghariduse arve?“ käsitletakse peamiseid kõrghariduse rahastamise suundumusi Euroopa riikides.
Koroonapandeemia on pannud hariduse kiiremini digitaliseeruma ja järjest enam toimub õppimine veebikeskkonnas. Täna toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kas kõrgharidus seisab pöörde lävel?“ arutatakse Eesti kõrghariduse suundumusi järgmise 15 aasta jooksul.
Eesti transpordisüsteemi säästlikkus sõltub eelkõige Tallinnast ja Harjumaast, kus tehakse ligi 50% Eesti sõidukite läbisõidust, selgub Arenguseire Keskus täna avaldatud raportist „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“.
Arenguseire Keskus avaldab homme, 25. mail raporti „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“, mis vaatleb Eesti elanike liikuvust ja sellest tulenevaid väljakutseid transpordisüsteemile.
2030. aastaks väheneb bensiini- ja diislikütuse aastane aktsiisilaekumine riigieelarvesse elektrisõidukite laiema leviku tõttu tänastes hindades ligi 100 miljoni euro võrra, selgub Arenguseire Keskuse teisipäeval avaldatavast raportist „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“.
Eesti transpordisüsteem on väga autokeskne ja järgmiste kümnendite peamiseks väljakutseks on sõiduautodega seotud keskkonnamõjude vähendamine. Arenguseire Keskuse tellitud uuringust „Eesti elanike liikuvusprofiilid“ selgub, et vähemalt viiendik linnaelanikest oleks valmis asendama isikliku sõiduauto kasutamise mõne säästvama liikumisviisiga.