Vaata järele arenguseire rohekonverentsi “Mis ootab Eestit rohepöörde käigus?”

Rohepöördele laia ühiskondliku toetuse kindlustamine on suur väljakutse nii Eestis kui mujal maailmas. Rohepööret nähakse ebavõrdsuse suurendaja, hinnataseme kergitaja ning konkurentsivõime langetajana. Teisalt kiirendab rohepööre tehnoloogilist arengut ja toob globaalsel turul kaasa suuri majanduslikke võimalusi.

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov tõi välja, et kuigi roheinvesteeringute tegemist soodustab see, kui suure keskkonnajäljega valikud muudetakse regulatsioonide ja maksudega kallimaks, tuleb samal ajal mõelda ka elukallidusele. “Roheinvesteeringuteks soodsa keskkonna loomisel tuleb silmas pidada mõlemat poolt – mitte ainult suurema keskkonnajäljega valikuid kallimaks muutes, vaid mõeldes ka sellele, kuidas muuta kestlikud valikud odavamaks. Selleks tavapäraselt pakutavad toetused nagu näiteks elektriauto ostutoetus, renoveerimis- ja küttesüsteemi vahetamise toetus aitavad eelkõige jõukamat elanikkonda, kes suudab tulla toime omafinantseeringu ja taotlusprotsessi keerukusega,” ütles Danilov. 

Konverentsi avaesineja oli Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor ning Sussexi Ülikooli siirdeuuringute teadur Laur Kanger, kes tutvustas Sussexi Ülikoolis loodud rohepöörde stsenaariumeid ning nende näitel selgitas, millist transpordi- ja energiatulevikku Eesti eksperdid eelistavad. TalTechi rakendusliku keemia professor Allan Niidu rääkis rohetehnoloogiate trendidest ja määramatustest. Civitta ekspert ja vanemanalüütik Kaupo Koppel võttis kokku, mida erinevad rohetehnoloogilised arengud Eestile tähendaksid ning vestlusringis arutleti, kuidas saaksime olla valmis erinevateks tehnoloogia arengu stsenaariumideks.

Rohepöörde ruumimõjust ja dilemmadest kõneles Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna poliitika ja analüüsi valdkonna juht ning Aalto Ülikooli doktorant Kristi Grišakov. Cambridge’i Ülikooli kliimapoliitika uurimisgrupi juht ja õppejõud dr Annela Anger-Kraavi ettekanne keskendus rohelise ülemineku ühiskondlikele eeldustele. Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane ja ekspert Märt Masso tutvustasid rohepöörde majandusliku mõju stsenaariumeid suuremahuliste roheinvesteeringute näitel. Päeva lõpetas vestlusring, kus arutleti, kuidas kõrge määramatuse tingimustes targalt tegutseda.

Päeva juhtis Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Konverentsi videoettekanded ja slaidid leiab SIIT.

06.06.2023

Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis

Keskkonnaseisundi halvenemine ja kliimasoojenemine ohustavad Eesti elanike heaolu. Eesti on ühinenud Euroopa Liidu roheleppega, sealhulgas võtnud kohustuse saada kliimaneutraalseks aastaks 2050. Olemasolevate süsteemide tõhustamine jääb rohepöörde eesmärkide saavutamiseks tõenäoliselt ebapiisavaks, vaja on põhimõttelisi muutusi selles, kuidas tagame elanikele energiavarustuse, kuidas liigume, toitume ja elame.