Pikaajalise hoolduse tulevik

Raport: Eestis kasvab tulevikus surve võõrtööjõu kasutamiseks pikaajalises hoolduses

Eestis kasvab tulevikus surve võõrtööjõu kasutamiseks pikaajalises hoolduses, selgub täna esitletavas Arenguseire Keskuse raportis „Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“.

Raporti "Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035" pressiesitlus. Pildil Arenguseire Keskuse uuringute juht Lenno Uusküla

„Eesti vananev rahvastik tõstatab lähikümnenditel küsimuse, kuidas korraldada abivajajate pikaajalist hooldust,“ ütles Arenguseire Keskuse uuringute juht Lenno Uusküla. „Juba praegu vajab igapäevase toimetulekuga abi hinnanguliselt 160 000 – 190 000 inimest. Abivajajate hulk kasvab sajandi keskpaigaks prognooside kohaselt veel üle 25 000 inimese võrra.“

Uusküla sõnul vajavad pooled praegu 65-aastastest Eesti elanikest oma edasises elus pikaajalise hoolduse teenuseid. „Samas alahindavad Eesti elanikud pikaajalise hoolduse riski – 70% küsitlusele vastanutest hindab abivajaduse tõenäosust väikeseks või olematuks,“ lisas Uusküla.

Rahvastiku vananemine suurendab igapäevaelus püsivalt abi vajavate inimeste hulka ja tingib pikaajalise hoolduse valdkonnas kasvava tööjõuvajaduse. „Meie paradoks seisneb selles, et suurendades hooldusvaldkonna palkasid ja muutes seda rasket tööd atraktiivsemaks, hakkavad teenuste hinnad kiiresti kasvama ja riik ega enamik abivajajaid pole võimelised nende eest tasuma,“ märkis Uusküla. „Lühiajaliste töötajate kasutamisel pikaajalise hoolduse sektoris on aga keeruline hoida teenuse kvaliteeti. See suurendab survet pikaajalise hoolduse valdkonnas võõrtööjõu kasutamiseks.“

Lenno Uusküla sõnul tuleb võõrtööjõu kasutamise korral seda juba varakult ja aktiivselt planeerida. „Näiteks Saksamaa viib läbi koolitusi riikides, kust nad soovivad värvata teenuse osutajaid. Õpetatakse selgeks nii tööoskused kui ka keel ja lõpueksami sooritanutele garanteeritakse töökoht Saksamaal.“

Mõningast leevendust tööjõupuudusele pikaajalises hoolduses võib Uusküla sõnul tuua tehnoloogia laiem ja süstemaatilisem kasutamine. „Pikemas perspektiivis on telehooldus saamas kolmandaks hooldusliigiks kodus elamist toetavate teenuste ja institutsionaalse hoolduse kõrval. Rohkem mõju hakkab see aga avaldama paarikümne aasta jooksul, kui hooldusvajaduse ikka jõuab põlvkond, kes on tehnoloogia keskel üles kasvanud,“ lisas Uusküla.

2021. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks „Pikaajalise hoolduse tulevik“, milles otsitakse lahendusi, kuidas rahastada ja katta vananevas ühiskonnas pikaajalise hooldusega seotud vajadusi järgmise 15 aasta perspektiivis.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

3.11.2021

Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035

Pikaajaline hooldus (PH) on mõeldud inimestele, kes vajavad abi igapäevaeluga toimetulekul ja ühiskonnaelus osalemisel. Umbes pooltel abivajajatest on füüsilised ja vaimsed võimed vähenenud vanuse tõttu, pooled abivajajad on kas sündinud erivajadusega või on see tekkinud mõne õnnetuse või haiguse tagajärjel.

31.10.2021

Pikaajalise hoolduse vajadus Eestis

Eestis vajab lähedaste-tuttavate kõrvalabi hinnanguliselt 160 000-190 000 inimest ja abivajajate hulk kasvab 2050. aastaks 26 000 inimese võrra. Pooltel abivajajatest on füüsilised ja vaimsed võimed vähenenud vanuse tõttu, pooltel on see sünnipärane või tekkinud mõne õnnetuse või haiguse tagajärjel. Praegu 65-aastastest inimestest vajavad pooled edaspidi oma elus pikaajalise hoolduse teenuseid.

2.11.2021

Pikaajalise hoolduse rahastamise väljakutsed ja lahendused

Arenguseire Keskuse tellimusel viis mõttekoda Praxis läbi analüüsi, mille fookuses oli pikaajalise hoolduse rahastamine. Analüüs keskendub tulevaste pikaajalise hoolduse rahastamise väljakutsete ja valikute kirjeldamisele ning lahtimõtestamisele.

2.11.2021

Pikaajalise hoolduse tulevik

Arenguseire Keskuse tellimusel viis Haap Consulting läbi uuringu nimega „Pikaajalise hoolduse tulevik”, mis on üks Arenguseire Keskuse 2021. aasta uurimissuundadest. Uuringu eesmärgiks on selgitada välja Eesti pikaajalise hoolduse arenguväljavaated, anda ülevaade olulisematest trendidest ning analüüsida võimalikke muid tegureid, mis hooldust tulevikus võivad mõjutada.

Viimased uudised

Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Igal kuul ilmub Arenguseire Keskuse uudiskiri. Selles kajastatakse aktuaalseid teemasid, millest räägivad maailma mõttekojad. Samuti saate uudiskirjast lugeda Arenguseire Keskuse ürituste ja muude tegemiste kohta.