Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Teemaõhtu „Suurandmete kasutamine rahapesu tõkestamisel”
Teemaõhtul „Suurandmete kasutamine rahapesu tõkestamisel” tõdeti, et Eesti maine ning finantsasutuste usaldusväärsus on saanud viimaste rahapesuskandaalidega kõvasti kannatada. Samas ei ole alates skandaalide väljatulekust 2017. aastal tehtud ühtegi väljapaistvat sammu rahapesu paremaks ennetamiseks ega tõkestamiseks suurandmete ja tehnoloogia kasutamise abil.
Rahapesu teema tõusmine avalikkuse huviorbiiti näitab ühelt poolt teema rahvusvahelist olulisust, teisalt annab tunnistust Eesti tagasihoidlikust võimekusest rahapesu tõkestada. Täna analüüsivad turuosalised igaüks isoleeritud inforuumis tehingu- ja kliendiandmeid ning edastavad neid rahapesu andmebüroole (RAB), tuginedes enda riskihinnangule.
Teemaõhtul tegi peaettekande pikaajalise finantssektori kogemusega ekspert Silja Narusk. Tema poolt välja pakutud idee järgi peaks rahapesu tõkestamiseks vajalik andmeanalüüs liikuma tsentraalsesse riiklikku analüüsikeskusesse. Selles keskuses on rahapesu tõkestamiseks kasutatav informatsioon laiapõhjalisem, mis võimaldab riske paremini juhtida. Läbi tsentraalselt kogutavatele andmemahtudele masinõppe rakendamise on võimalik kiiremini ja täpsemini eraldada kahtlaseid ja ebaharilikke tehinguid. Lahendus võimaldab suurendada oluliselt rahapesu tõkestamise süsteemi efektiivsust ja läbipaistvust ning kaasajastada analüüsiks kasutatav tehnoloogia rakendades seda suurandmetel. Töö praktiline lahendus pandi värskelt proovile ka Accelerate Estonia hackathonʼil, kus ehitati magistritöö pinnalt esimene prototüüp.
Ettekannet kommenteerisid Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri ja Rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross. Arutelu modereeris Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Innar Liiv.
Viimased uudised
-
11.07 2025Pikksilm: Kas ja kuidas saaks privaatsuskaitse tehnoloogiad lahendada leibkonna-andmete probleemi?
Vajaduspõhiste toetuste õiglasel määramisel on vaja usaldusväärseid leibkonnaandmeid, sest inimese toimetulek ei sõltu üksnes tema isiklikust sissetulekust, vaid ka leibkonna koosseisust ja ühiste ressursside jagamisest. Eestis puuduvad usaldusväärsed ja terviklikud leibkonnaandmed, mis takistab toetuste tõhusamat sihtimist. Appi saavad tulla privaatsust tagavad tehnoloogiad, kirjutavad Liina Kamm ja Dan Bogdanov ettevõttest Cybernetica Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.