Uuring: tasakaal andmekaitse ja avaliku teabe avaldamise vahel on paigast ära

„Oleme jätnud andmepäringule vastava ametniku liiga üksi,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „GDPR on toonud eksimuste eest suured karistused. Hirmu andmekaitse nõuete vastu eksimisel ei tasakaalusta piisavalt riskide maandamismeetmed, näiteks juhised ja nõustamine. Andmepäringutele vastamine on reeglina töömahukas lisatöö, mida töötasustamisel eraldi arvesse ei võeta. See kõik viib avaliku teabe leviku igaks juhuks piiramiseni.“

Advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaadi Maarja Pildi sõnul võib tuua uuringu ühe järeldusena välja, et seadusandlikus vaates on tulnud avalike andmete avaldamisele märkimisväärsel hulgal piiranguid juurde. „Huvitav on seejuures, et kui seadusandluses on piiranguid lisandunud, siis kohtupraktika on pigem aidanud kaasa avalikule teabele juurdepääsu lihtsustamisele.“ Samuti piiratakse juurdepääsu avalikele andmetele tehniliste vahendite ja suurenevate riigilõivudega ning Pildi sõnul on raske selleks alati leida sisulist põhjust.

Andmevabaduse tuleviku seiretöö juhi ja Arenguseire Keskuse eksperdi Johanna Vallistu hinnangul on üheks võtmeküsimuseks, kuidas saaks riik kogutavat teavet tõhusama toimimise eesmärgilt paremini ära kasutada. „Eestil oleks võimalus ja võimekus riigina tegutseda palju andmepõhisemalt ja tõhusamalt ning juurutada julgemalt automaatseid otsustusprotsesse,“ rääkis Vallistu ja tõi näiteks sihitud automaatsed pere- ja energiatoetused. „Uuringus oleme välja töötanud selle jaoks ka sihitud automaattoetuste teekaardi.“

Justiitsminister Lea Danilson-Järg rõhutas oma kommentaaris ajakirjandusele avaliku teabe juurdepääsu tagamise olulisust. „Kuigi Eesti on võrreldes teiste riikidega avalikku teavet puudutavas suhteliselt heas olukorras, peame edasi tegutsema riigi läbipaistvuse suurendamisel,“ ütles minister. Küll tuleb tema sõnul arvestada nii vajadusega kaitsta isikuandmeid kui ka praeguses sõjaolukorras arvestada julgeoleku aspekte. „Seepärast kutsun ajakirjandust üles vastutustundlikult kajastama Eesti haavatavusi puudutavaid teemasid, arvestades, et meediat jälgivad ka meie suhtes vaenulikud jõud,“ märkis ta.

Õigusteadlane Kärt Pormeister tõi uuringut kommenteerides välja avalikule teabele juurdepääsupiirangute seadmise juhuslikkuse. „Avaliku teabe kättesaadavus pole riigi lahkus vaid põhiseaduslik kohustus,“ ütles Pormeister. „Reeglina peab avalik teave olemagi kõigile kättesaadav, piirata saab juurdepääsu vaid erakorralistel puhkudel. Praegu pannakse piiranguid peale riskide hajutamiseks kohati ka igaks juhuks.“

Loe uuringut „Avaliku teabe kasutamise võimalused“ Arenguseire Keskuse veebilehelt.

Vaata esitluse videosalvestust!

19.10.2022

Uuringu „Avaliku teabe kasutamise võimalused“ pressiesitlus

2022. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks andmevabaduse tulevik, milles käsitletakse keskseid arengusuundumusi ning valikuid Eesti andmemajanduse ja andmepõhise riigivalitsemise edasisel arendamisel aastani 2035. Andmevabaduse seiretöö osaks on ka avaliku teabe kasutamise võimaluste uuring, milles hinnatakse avaliku teabe õiguslikku ja praktilist kasutatavust Eestis.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.