Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Veebiseminar: Mida toob Eestile sõjapõgenike sisseränne?
Eestisse on jõudnud Venemaa-Ukraina sõja tulemusel ligi 40 000 sõjapõgenikku. Mida tähendab sisseränne Eesti rahvastikuarengule, tööturule ja inimeste heaolule, küsitakse täna, 7. juunil toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Mida toob Eestile sõjapõgenike sisseränne?“.
„Eestisse on jõudnud juba ligi 40 000 sõjapõgenikke, kellest enamik on naised ja lapsed,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Sisseränne jätkub, sest sõda kestab. Isegi kui loodame ja arvame, et enamus sõjapõgenikest naaseb Ukrainasse, ei pruugi elu nii minna.“
Danilovi sõnul peame olema valmis ka olukorraks, kus sõja jätkudes jäävadki paljud saabunud sõjapõgenikest pikemaks ajaks Eestisse elama. „Veebiseminaril küsimegi, mida tähendab märkimisväärse hulga sõjapõgenike Eestisse jäämine Eesti rahvastikuarengule, rahvuskoosseisule, tööturule ning inimeste heaolule ja millised riskid tuleb ühiskonna jaoks maandada,“ ütles Danilov.
Veebiseminaril esinevad:
- Jaak Valge, Tartu Ülikooli ajaloo kaasprofessor ja Riigikogu liige
“Sõjapõgenike sisserändest – missugused on poliitiliste otsuste alternatiivid?“ - Tiit Tammaru, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor
“Kuidas muudab sõjapõgenike sisseränne Eesti rahvuskoosseisu?“ - Lõimumispoliitika kujundaja vaatepunktist kommenteerib teemat Kultuuriministeeriumi asekantsler Piret Hartman. Arutelu juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.
Veebiseminar toimus 7. juunil 2022 veebis.
Vaata järele!
Veebiseminar “Mida toob Eestile sõjapõgenike sisseränne?”
7. juunil 2022 toimus Arenguseire Keskuse veebiseminar “Mida toob Eestile sõjapõgenike sisseränne?”.
2022. aastal on Arenguseire Keskuse erakorraliseks uurimissuunaks Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud, milles analüüsitakse põgenike sissevoolu võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ja tuludele. Samuti vaadeldakse sõja vahetut majanduslikku mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, käsitledes Venemaalt ja Valgevenest imporditavate tootmissisendite asendamise võimalusi.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.
Viimased uudised
-
19.12 2024Pikksilm: Kuidas kaotada digilõhe?
Digiriigi areng eeldab digilõhe vähendamist, eelkõige maapiirkondade vanemaealiste elanike seas, kus see on kõige suurem. Digiteenuste üha laialdasema kasutuselevõtuga suureneb tulevikus ka tõenäoliselt digiteenuste vastaste hulk elanikkonnas. Neile, kes ei suuda või ei soovi digiteenuseid kasutada, peaksid avalikud teenused olema ka mittedigitaalselt kättesaadavad, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased Ingmar Pastak, Kadri Leetmaa ja Bianka Plüschke-Altof Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.