Uudis

Koroonapandeemia esimese lainega kaasnenud tellimuste tühistamine suunas metalli- ja masinatööstuse ettevõtted senisest enam omatooteid arendama, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõju majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Sobiliku tööjõu nappus ja tööprotsesside riskikindlamaks muutmine on pannud sektori ettevõtted otsima ka lahendusi oma tegevuse automatiseerimiseks.

Madalad intressid suunavad inimesi otsima riskantsemaid investeerimisvõimalusi, mis suurendab omakorda eraisikute säästude ohtu sattumise vältimiseks ootusi finantsasutuste riskijuhtimisele, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõju majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Pangad on hakanud taas ka julgemalt ettevõtete investeeringuid rahastama.

Plaanilise ravi vähendamine ja ravijärjekordade pikenemine on pannud senisest enam inimesi pöörduma erameditsiini poole, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõju majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Erameditsiini kasvu on soosinud ka viiruskriisiga kaasnenud inimeste terviseteadlikkuse tõus ning tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvabastuse sisseseadmine 2018. aastal.

Koroonakriis pärsib rohepööret kaubanduses, sest kasvanud tähelepanu hügieenile suurendab pakendite kasutamist ja kriisi tõttu on peatatud investeeringud keskkonnasäästlikkusse, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõju Eesti majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Viiruskriis on Eestis andnud hoogu juurde e-kaubandusele, kuid see pole asendanud tavapoodide käibeid.

Viiruskriis pakub ajaloolist võimalust Eesti majandusstruktuuri uuendamiseks, selgub täna esitletud Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõjud majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Kriis kiirendab majanduses veelgi suundumust protsesse automatiseerida ja digitaliseerida ning viia kiirkorras ellu uuendustegevuse plaanid.

Koroonapandeemia esimene laine kahandas Eesti ettevõtete käivet 3,5 miljardi euro võrra, selgub täna esitletavast Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõju Eesti majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Kriis loob ettevõtetele võimalusi uute turgude haaramiseks.

Koroonapandeemia tõi põllumajandussektorisse suure tööjõukriisi, kuna piiride sulgemine riikide vahel jättis sektori ilma välistööjõust, selgub Arenguseire Keskuse valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Eesti tööturg ei suuda ka tulevikus täita sektori kõiki vabasid töökohti.

Riikide iseenda varustatuse tagamisele keskendumine koroonapandeemia käigus näitab Eesti kohalike energiakandjate olulisust tulevikus, selgub Arenguseire Keskuse valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Kaugemasse tulevikku jääv roheliste kütuste ajastu võib kujuneda Eestile fossiilkütuste ajastust soodsamaks.

Koroonapandeemia annab tõuke tarneahelate lühendamisele elektroonikatööstuses, mille tulemusena tuuakse Aasiast osa tootmist tagasi Euroopasse, selgub Arenguseire Keskuse valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Eesti peab investeeringutest osasaamiseks pakkuma investoritele stabiilset majanduskeskkonda.

Koroonapandeemia võib kasvatada varjatud protektsionismi Eesti toidutööstuste eksportturgudel, selgub Arenguseire Keskuses valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Viiruse esimeses laines langes joogitootmise kuukäive 20,6%, toiduainete tootmises oli suurim langus aprillis – 6,9%.