Uudis

Eesti elanikud on kindlustamata pikaajalise hoolduse vajaduse riski vastu, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“. Raport soovitab riigil määratleda minimaalsed pikaajalise hoolduse teenustasemed.

Eestis kasvab tulevikus surve võõrtööjõu kasutamiseks pikaajalises hoolduses, selgub täna esitletavas Arenguseire Keskuse raportis „Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“.

Kui Eesti avalik sektor kulutab pikaajalisele hooldusele aastas üle 100 miljoni euro, siis järgmise 50 aastaga võib OECD prognoosi järgi suureneda aastane vajadus pikaajalise hoolduse teenuste pakkumiseks kuni 900 miljoni euroni arvutades kulu tänase hinnataseme ja rikkuse järgi. Eesti võimalusi arutatakse täna, 3. juunil toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril “Pikaajaline hooldus: kust selleks raha leida?”.

Kahekümne aasta jooksul on Eesti elanike sünnihetkel oodatav eluiga kasvanud 8,4 aasta võrra, mis on kiireim tõus kogu Euroopa Liidus. Juba praegu on enam kui 50 000 inimest seotud oma lähedaste pikaajalise hooldusega, kiiresti vananev ühiskond suurendab lähitulevikus hoolduskoormust veelgi.