Riigikantselei ja Arenguseire Keskus korraldasid Riigikogu liikmetele strateegiat “Eesti 2035” tutvustava seminari. Ettekande tegid Riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago ja Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. Arutelus osalesid Riigikogu liikmed igast fraktsioonist, arutelu juhtis Johannes Tralla.
Videod
Arenguseire Keskus töötas välja kolm stsenaariumit, mis esitavad elu jooksul ligikaudu keskmist palka teeninud ja äsja pensionile jäänud inimeste rahalist seisu aastal 2050. Igas stsenaariumis on erinev pensionisüsteem ning erinevad ühiskondlikud hoiakud eakate rolli osas, mis mõjutab nende võimalusi tööturul osaleda. Stsenaariumid aitavad seada iseennast tulevikuolukordadesse ja mõista, kuidas mõtestada eakust ning oma ootusi eakapõlve rahalisele heaolule, et juba praegu teha paremaid otsuseid.
Arenguseire Keskus töötas välja kolm stsenaariumit, mis esitavad elu jooksul ligikaudu keskmist palka teeninud ja äsja pensionile jäänud inimeste rahalist seisu aastal 2050. Igas stsenaariumis on erinev pensionisüsteem ning erinevad ühiskondlikud hoiakud eakate rolli osas, mis mõjutab nende võimalusi tööturul osaleda. Stsenaariumid aitavad seada iseennast tulevikuolukordadesse ja mõista, kuidas mõtestada eakust ning oma ootusi eakapõlve rahalisele heaolule, et juba praegu teha paremaid otsuseid.
Konverentsi „Teistmoodi tulevik” paneeldiskussioonis arutlesid riigihalduse minister Jaak Aab, Riigikogu liikmed Katri Raik ja Priit Sibul, Vabariigi Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur ning Põlva vallavanem Georg Pelisaar. Arutelu juhtis Arenguseire Keskuse uuringute juht Meelis Kitsing
Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane rääkis konverentsil „Teistmoodi tulevik” Eesti regionaalse majanduse arengustsenaariumitest aastani 2035.
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) analüütikud Elsa Trumm ja Maie Kiisel tutvustasid konverentsil „Teistmoodi tulevik” Eesti elanike sissetuleku- ja varaprofiile.
Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu rääkis konverentsil „Teistmoodi tulevik” tuleviku vanemaealiste rahalise heaolu stsenaariumitest aastani 2050.
Arenguseire Keskuse 7.11.2019 toimunud konverentsil „Teistmoodi tulevik” räägiti, milliseks võib kujuneda regionaalne majandus Eesti eri piirkondades aastaks 2035 ning kuidas kujundada tarka, erinevate võimalike arengustsenaariumidega arvestavat regionaalpoliitikat. Konverentsil sai ülevaate, milliseid väärtushinnanguid kannavad Eesti inimesed ja kuidas on need ajas muutunud. Arutati ka selle üle, milliseks võib ühiskond ja majandus kujuneda aastaks 2050 ning kuidas see mõjutab pensionisüsteemi ja eakate toimetulekut.
Väärtusmustrid Eesti ühiskonnas ja nende muutumine ajas.
Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur dr Mare Ainsaar.
Milano-Bicocca Ülikooli majandusdotsent dr Alessandra Michelangeli rääkis konverentsil „Teistmoodi tulevik” regionaalse arengu dilemmadest Euroopas (inglise keeles).
Arenguseire Keskuse 7.11.2019 toimunud konverentsil „Teistmoodi tulevik” räägiti, milliseks võib kujuneda regionaalne majandus Eesti eri piirkondades aastaks 2035 ning kuidas kujundada tarka, erinevate võimalike arengustsenaariumidega arvestavat regionaalpoliitikat. Konverentsil sai ülevaate, milliseid väärtushinnanguid kannavad Eesti inimesed ja kuidas on need ajas muutunud. Arutati ka selle üle, milliseks võib ühiskond ja majandus kujuneda aastaks 2050 ning kuidas see mõjutab pensionisüsteemi ja eakate toimetulekut.
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) vanemanalüütik Veiko Seppa ettekanne “Millised trendid mõjutavad Eesti piirkondade tulevikku?”.
Arenguseire Keskuse 7.11.2019 toimunud konverentsil „Teistmoodi tulevik” räägiti, milliseks võib kujuneda regionaalne majandus Eesti eri piirkondades aastaks 2035 ning kuidas kujundada tarka, erinevate võimalike arengustsenaariumidega arvestavat regionaalpoliitikat. Konverentsil sai ülevaate, milliseid väärtushinnanguid kannavad Eesti inimesed ja kuidas on need ajas muutunud. Arutati ka selle üle, milliseks võib ühiskond ja majandus kujuneda aastaks 2050 ning kuidas see mõjutab pensionisüsteemi ja eakate toimetulekut.