Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri avasõnad konverentsil „Teistmoodi tulevik”. Arenguseire Keskuse 7.11.2019 toimunud konverentsil „Teistmoodi tulevik” räägiti, milliseks võib kujuneda regionaalne majandus Eesti eri piirkondades aastaks 2035 ning kuidas kujundada tarka, erinevate võimalike arengustsenaariumidega arvestavat regionaalpoliitikat. Konverentsil sai ülevaate, milliseid väärtushinnanguid kannavad Eesti inimesed ja kuidas on need ajas muutunud. Arutati ka selle üle, milliseks võib ühiskond ja majandus kujuneda aastaks 2050 ning kuidas see mõjutab pensionisüsteemi ja eakate toimetulekut.
Videod
Arenguseire Keskus tutvustas “Tuleviku eakate rahaline heaolu” uurimissuuna tulemusi, mille raames toimus diskussioon eakapõlve toimetuleku väljavaadete üle tulevikus. Arutelus osalevad Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, sotsiaalministeeriumi asekantsler Sten Andreas Ehrlich, rahatarkuse ekspert ja Arenguseire Keskuse kaastöötaja Leonore Riitsalu ning MTÜ Pensionikogujate Ühenduse esindaja Silja Saar. Arutelu juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.
Arenguseire Keskus tutvustas esmakordselt “Tuleviku eakate rahaline heaolu” uurimissuuna tulemusi. Uurimisprojekti eesmärgiks oli uurida erinevaid võimalusi Eesti vanemaealiste heaolu tagamiseks tulevikus ning uurimissuuna järeldusi tutvustas Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu.
Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov esines rahvusvahelisel seminaril “Teaduselt parlamendile”, kus ta rääkis stsenaariumidest kui meetodist poliitikate kujundamiseks. Läbimõeldud arengustsenaariumid on kvaliteetsete otsuste eelduseks, sest need võimaldavad ette näha erinevaid võimalikke arenguid ning toovad välja erinevaid võimalikke arenguteid ja valikuid, analüüsides nende plusse ja miinuseid. Poliitikakujundajatele pakuvad Arenguseire Keskuse uurimisprojektide käigus välja töötatud stsenaariumid infot võimalikest riskidest ja annavad võimaluse mõelda varakult nende maandamise peale.
Vaata Tea Danilovi esinemist seminaril “Teaduselt parlamendile” (video on inglise keeles).
Üks riik, mida tugeva arenguseire näitena sageli esile tõstetakse, on Singapur. Arenguseire sai Singapuris alguse juba 1980. aastatel ning nüüdseks on peamine arenguseire üksus Singapuris Centre for Strategic Futures, mille juhtimisel koostatakse iga viie aasta järel Singapuri arengustsenaariumid järgmiseks 20 aastaks. Arenguseire Keskuses toimunud teemaõhtul rääkis Aaron Maniam, et stsenaariumid on väga oluline sisend strateegiate loomisel ja need juhivad tähelepanu riigi fookusteemadele. Videointervjuus jagab ta oma mõtteid arenguseire rollist poliitikakujunduses (video on inglise keeles).
Mari Rell (Aenguseire Keskus) tutvustas konverentsil „Mida ütleb majanduse väljavaadete kohta Eesti ettevõtete DNA?”
Eesti tootlikkuse stsenaariumeid 15 aasta perspektiivis. Arenguseire Keskuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldasid 20. novembril 2018 konverentsi „Mida ütleb majanduse väljavaadete kohta Eesti ettevõtete DNA?”.
Andres Võrk (Tartu Ülikool) rääkis konverentsil „Mida ütleb majanduse väljavaadete kohta Eesti ettevõtete DNA?” vastvalminud uuringu põhjal Eesti ettevõtete paiknemisest lokaalsetes ja globaalsetes väärtusahelates.
Mari Rell (ASK) tutvustas Eesti tootlikkuse stsenaariumeid 15 aasta perspektiivis.
Arenguseire Keskuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldasid 20. novembril 2018 konverentsi „Mida ütleb majanduse väljavaadete kohta Eesti ettevõtete DNA?”. Konverentsil tutvustati esmakordselt Eesti tootlikkuse arengustsenaariume aastaks 2035 ning esitleti Tartu Ülikooli teadlaste tehtud uurimistööd „Eesti ettevõtete osalemine globaalsetes ja lokaalsetes väärtusahelates“, mis on esimene sissevaade Eesti ettevõtete n-ö DNAsse.
Konverentsi „Mida ütleb majanduse väljavaadete kohta Eesti ettevõtete DNA?” paneelarutelul Eesti majanduse väljakutsete teemal osalesid MKMi asekantsler Viljar Lubi, Tartu Ülikooli analüütik Andres Võrk, AS Chemi-Pharmi juhataja Ruth Oltjer ja Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals.
Arenguseire Keskuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldasid 20. novembril 2018 konverentsi „Mida ütleb majanduse väljavaadete kohta Eesti ettevõtete DNA?”. Konverentsil tutvustati esmakordselt Eesti tootlikkuse arengustsenaariume aastaks 2035 ning esitleti Tartu Ülikooli teadlaste tehtud uurimistööd „Eesti ettevõtete osalemine globaalsetes ja lokaalsetes väärtusahelates“, mis on esimene sissevaade Eesti ettevõtete n-ö DNAsse.