Veebiseminar “Kui kaugel on Eesti sihitud automaattoetuste kasutuselevõtust?”

Veebiseminaril arutleti Triniti advokaadibüroo koostatud lühiraporti põhjal sihitud automaattoetuste kasutamise võimalusi Eestis. Arutelu all oli kaks hüpoteetilist näidet võimalikest automaattoetustest tulevikus – sihitud automaatsed peretoetused ja sihitud automaatsed energiatoetused.

Triniti advokaadibüroo partner ja lühiraporti üks autoritest Karmen Turk tõi välja, et õiguslik teekaart automaatsete sihitud toetuste õiguspäraste otsuste tagamiseks on kolmesammuline – esmalt tuleb luua seaduslik alus automaatse haldusakti vastuvõtmiseks, seejärel tuleb luua seaduslik alus isikuõigustesse sekkumiseks ja isikuandmete töötlemiseks ning kolmandaks tuleb vastu võtta haldusmenetluse kaitsemeetmed ja kaebeõigus. Muu hulgas kuulub siia alla isikuõiguste mõjuhinnang, mis peaks demonstreerima algoritmi usaldusväärsust läbi elutsükli, inimeste õiguste austamise, demokraatlike väärtuste, eetiliste valikute ja läbipaistvuse.

Statistikaameti andmehalduse ekspert Veiko Berendsen selgitas, et kuigi hüpoteetiliselt on sihitud automaattoetuste mõte hea, on Eestis mitmeid lahtiseid otsi nii andmete õigusliku tähendusega kui andmekogude ühendamise eest vastutava organisatsiooni leidmisega. Näiteks on rahvastikuregistri andmetel õiguslik tähendus vaid seaduses sätestatud juhtudel, mistõttu ei saaks neid kasutada teenuste jaoks. Puuduvad andmed vajalikul kujul ka perekondade kohta, sest perekond ei ole leibkond. Lisaks ei ole hetkel Statistikaameti ülesannete hulgas koguda või väljastada andmeid üksisikute või leibkondade tasandil.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi teenuste valdkonnajuht Kaili Tamm tõi esile, et proaktiivsete teenuste ja sündmusteenuste näol on Eestis esimesed automaatsed teenused juba olemas ning sündmusteenuste 2025. aastaks peaks olema käivitatud vähemalt 10 sündmusteenust – näiteks lapse sünd, abielu, lähedase kaotus jne. 

Riigikogu liige ja endine ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutt rõhutas ettekandeid kommenteerides, et kuigi Eesti on proaktiivsete teenuste näitel e-riigi arendamisel edukas olnud, ei peaks täiendavaid võimalusi arenguks (sh sihitud automaattoetuseid ) mõnede keerukuste või takistuste tõttu maha kandma ning alati on võimalik kiiremini ja paremini. On ka otsustamise koht, kas teha riigi poolt esmalt neid arendusi, mida on teenusloogikat ja tehnoloogiat arvestades lihtsam ellu viia või neid, millest oleks abivajajatele suurim abi lähemas perspektiivis. Ka veebiseminari kuulajate poolt toodi näide liikumispuudega inimestele mõeldud teenustest, mida pakuvad erinevad riigi- ja kohalikud asutused ning mille puhul teenuste automatiseerimine ja ühendamine muudaks inimeste elu oluliselt lihtsamaks.