Raport: Eesti andmeühiskonna arengut veab avalik sektor

„Eesti tugevuseks on kindlasti avalikkuse usaldus e-riigi vastu ja positiivsed hoiakud digitehnoloogiate suhtes, samuti toimivad e-riigi lahendused ja võrreldes teiste riikidega hea infrastruktuur,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu. „Kuigi oleme Euroopa Liidu üks edukaimaid digitaalseid ühiskondi, siis arengutempo on hakanud aeglustuma ja oleme langenud Euroopa Liidu digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksis nelja aastaga neli kohta – viiendalt üheksandale.“

Vallistu toob Eesti nõrkustena välja avaliku sektori andmete ja andmekogude ebaühtlast kättesaadavust ja kvaliteeti. „Samuti on lubamatult vähe andmete jagamist erasektoris ning erasektori ja riigi vahel,“ märkis ta. „Kuigi Eesti on avaandmete jagamisel teinud arenguhüppe, siis on nende kvaliteet ja hulk asutuseti väga ebaühtlane.“

Eduka andmeühiskonna loomiseks peaks Vallistu hinnangul hakkama õigusruum senisest enam seda toetama. „Lahendamist vajavad nii õiguslikud takistused andmete ristkasutamisel kui ka parem ligipääs avalikule teabele,“ ütles ta.

Samuti vajab Vallistu sõnul edasiarendust keskne andmetaristu X-tee, mida lisaks riigiasutustele kasutab järjest enam ettevõtteid. „Tuleviku andmemajanduses on andmevahetajateks ka kodanikud, andmeühistud ja teised uued andmeturu osapooled, arvestada tuleb ka piiriülese andmevahetusega. See seab uusi nõudmisi andmeteenuste disainile ning õiguste ja nõusolekute haldusele,“ ütles ta. 

Tutvu lühiraportiga

20.11.2022

Avalik sektor Eesti andmeühiskonna eestvedajana

Andmeühiskonna arengu peamiseks eestvedajaks Eestis on avalik sektor, erasektori digivõimekus on riigi omast madalam. Kuid ka avalikul sektoril jätkub väljakutseid: vajalik on hoida senist e-riigi edu, kiirendada 5G-võrgu ja laiemalt kiire interneti levikut, arendada edasi andmetaristut ja ühtlustada andmekvaliteeti, toetada erasektori digitaliseerimist. Eesti vajab rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks pikaajalist andmeühiskonna visiooni.

2022. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks andmevabaduse tulevik, milles käsitletakse keskseid arengusuundumusi ning valikuid Eesti andmemajanduse ja andmepõhise riigivalitsemise edasisel arendamisel aastani 2035. Andmevabaduse seiretöö osaks on ka avaliku teabe kasutamise võimaluste uuring, milles hinnati avaliku teabe õiguslikku ja praktilist kasutatavust Eestis.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.