Arenguseire nõukoja liikmed on valitud
Riigikogu majanduskomisjon nimetas täna Arenguseire Keskuse juurde moodustatava arenguseire nõukoja liikmeks Eesti Pangaliidu juhatuse esimehe Priit Perensi. Viieliikmelisse arenguseire nõukotta kuuluvad veel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt nimetatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, Vabariigi Presidendi nimetatud…
Riigikogu majanduskomisjon nimetas täna Arenguseire Keskuse juurde moodustatava arenguseire nõukoja liikmeks Eesti Pangaliidu juhatuse esimehe Priit Perensi.
Viieliikmelisse arenguseire nõukotta kuuluvad veel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt nimetatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, Vabariigi Presidendi nimetatud Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, Rektorite Nõukogu nimetatud Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo ning Eesti Teaduste Akadeemia nimetatud Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.
Majanduskomisjoni liikme Maris Lauri sõnul on heameel tõdeda, et kõik organisatsioonid on valinud arenguseire nõukotta väärikad liikmed ja oma valdkonna professionaalid.
„Nõukoja liikmed esindavad erinevaid eluvaldkondi, mis on hea alus laiapõhjaliste analüüside tegemiseks. Nõukoja esimene koosolek peaks toimuma septembrikuu jooksul, et arutada tööplaani ja alustada Arenguseire Keskuse juhi otsinguga,“ ütles Lauri.
Arenguseire nõukoda moodustatakse Arenguseire Keskuse juurde arenguseire sõltumatuse tagamiseks. Nõukoja peamisteks ülesanneteks on kinnitada arenguseire tegevuskava ning teostada järelevalvet selle täitmise üle.
Riigikogu võttis 14. juunil vastu arenguseire seaduse, mille alusel luuakse arenguseire läbiviimiseks Arenguseire Keskus Riigikogu kantselei juurde. Keskuse ülesandeks on koostada ühiskonna pikaajaliste arengute analüüse, arengustsenaariume ning jälgida nende elluviimist.
Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee
Viimased uudised
-
30.07 2026Raport: Eesti peab olema valmis 45 aasta pikkuseks tööeluks
Eurostati uusim prognoos näitab, et järgmise poolsajandi jooksul tõuseb Eestis oodatav eluiga 85 aastani ning oodatav tööelu võib pikeneda 45 aastani. Pikem tööelu tähendab paratamatult, et inimestel tuleb oma oskusi täiendada, karjäärisuunda muuta või uusi tööviise õppida, rõhutab Arenguseire Keskus uues lühiraportis “Pikenev tööelu ja elukestev õpe“.