Blogi

Tudengite jaoks on kõrghariduses süvenemas nõiaring, sest hinnatõus kasvatab järsult elamiskulusid ning nende katmiseks tuleb tööle minna, aga tasuta õppida saab vaid täisajaga. Ulatuslikult tuleks remontida konkurentsivõimetut õppelaenu, vähemalt kahekordistades maksimumsumma ning muutes põhjalikult intressipoliitikat.

Kogumispensioni II sammas saab tänavu suvel 20-aastaseks ja hetkel loodab kogutud rahast pensionipõlves tuge saada 520 000 inimest. Kokku on Eesti inimesed II sambasse paigutanud 4 miljardit eurot. Kui algselt oli teine sammas mõeldud kohustusliku ja kolmas sammas vabatahtliku pensionikindlustusega, siis mulluse pensionireformiga on süsteem muutunud ähmaseks.

Kogu maailmas on praegune kõrgharidusmudel põhimõtteliselt oma aja ära elanud. Sotsiaalne ja majanduslik keskkond muutub niisuguse kiirusega, et valdavalt ainult tööturu tänastele vajadustele orienteeritud õppekavad on avamisest esimeste lõpetajateni jõudmisel enamasti juba ajast maha jäänud. Olukorda Eesti kõrghariduses aitaks parandada ka loobumine nominaalajaga lõpetamisest kui kvaliteedi kriteeriumist, sest see tegelikult ei osuta mitte õppeprotsessi efektiivsusele, vaid ülikooli valmidusele anda välja tegelike teadmiste ja oskustega katmata diplomeid.

Eesti maksusüsteem sai põhimõtteliselt valmis 2000. aastate alguses, kui kehtestati toona maailmas ainulaadne ettevõtte tulumaks, mida tuleb maksta üksnes ettevõttest välja võetud tulult. Lisades sellele Euroopa Liidu kontekstis madala maksukoormuse (33%, EL riikide keskmine on 41%) ning maksusüsteemi lihtsuse (Eestis moodustavad maksuerandid vaid 1% SKP-st, mis on Euroopa Liidu madalaim näitaja, näiteks Soomes on see 12% SKP-st), saame tulemuseks süsteemi, mis juba aastaid püsib rahvusvahelise maksukonkurentsi edetabeli tipus.

Hambaravi hüvitamine teeks tervishoiu kolmandiku võrra kättesaadavamaks. Kogu hambaravi rahastamine maksaks riigile 156 miljonit eurot aastas, kuid aitaks oluliselt vähendada kõrgeks kippuvat omaosalust Eesti tervishoius.