Publikatsioonid

08.08 2024
Eneli Kindsiko, Grete-Liisa Sihver: Kus on koolid ja kus elavad lapsed? Vaadake Pärnumaa koolide näitajaid
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) andmete järgi on praegune koolivõrk üles ehitatud aegadel, kui sündimus oli üle 25 000 lapse aastas. Praegu sünnib aastas alla 11 000 lapse. Kolmandik Eesti koolidest on praegu pooltühjad, nii mõneski koolis on õpilase kohta pinda kahetoalise korteri jagu: 32−54 ruutmeetrit. Peale selle on mitmekümne aasta jooksul muutunud rahvastiku paiknemine, mistõttu kunagi loodud koolid ei pruugi asuda enam kõige õigemas kohas.
Pärnu Postimees
Eneli Kindsiko, PhD Arenguseire Keskuse ekspert
12.10 2023
Kliimapoliitika majanduslik pale
Kliimapoliitikas nii meil kui mujal on kolm põhimõttelist valikut. Esimeseks võimaluseks on jätkata arengurajal, kus inimtegevuse mõju kliimale kasvab edasi ja toimetulek kliimamuutuste mõjudega jääb eelkõige inimeste ja ettevõtete endi ülesandeks. Teiseks arenguvalikuks on juhitud kohanemine kliimamuutustega ehk eesmärgiks ei ole inimtekkelise kliimamuutuse ärahoidmine, vaid selle võimalike negatiivsete järelmitega toime tulemine – näiteks kliima soojenemisega kaasnevate äärmuslike ilmastikuolude suhtes kindlamate ehitiste konstrueerimine. Kolmandaks arenguvalikuks on pürgimus vähendada inimtegevuse mõju kliimale ja seeläbi ennetada inimtekkelise kliimamuutuse kahjusid.
Vikerkaar.ee
Tea Danilov Arenguseire Keskuse juhataja
24.03 2023
Eesti õpetajate 5G
Esimest korda maailma ajaloos oleme jõudnud aega, kus tööturul on kõrvuti viis generatsiooni (5G), sest inimesed püsivad tööturul järjest kauem. 2022. aastal oli üks Eesti nooremaid tegevõpetajaid 21-aastane Anette, vanim aga 84-aastane Sirje. Sirje sündis aastal 1938, Anette 2001 – nende kahe õpetaja sünnidaatumite vahele jääb 63 aastat.
Õpetajate Leht
Eneli Kindsiko, PhD Arenguseire Keskuse ekspert
06.02 2023
Mis siis kui … ? ehk Miks praegune strateegia võib homme osutuda katastroofiks
Majanduskriisid. 9/11 terroriaktid. Seagripp. COVID-19. Ukraina sõda. Elame väga kiiresti muutuvas maailmas. Tsiteerides futuristi, teadlast ja naftagigandi Shell endist stsenaariumide eksperti Kees van der Heijdenit, „kui olud muutuvad kiiresti ja ettearvamatult, siis tänane strateegia võib osutuda homseks katastroofiks“.[1] Nii juhtuski näiteks COVID-19 pandeemia ja Ukraina sõja algusajal. Kui paljude organisatsioonide, aga veel enam, riikide suurelt ja kaunilt koostatud arenguplaanid ja strateegiad osutusid päevapealt kasutuks? Veelgi valusam küsimus: kui paljud olid üldse kaalunud oma strateegiat kirja pannes alternatiive? Peaaegu kõik organisatsioonid, olenemata valdkonnast, pidid oma tegevuse päevapealt ümber mõtestama.
Sirp
Eneli Kindsiko, PhD Arenguseire Keskuse ekspert
16.01 2023
Eesti andmeühiskonna tulevik
Andmed on järjest ulatuslikum lisand­väärtuse allikas, kuid koore riisuvad globaalsed tehnoloogiaplatvormid, suurem osa lisanduvatest andmetest ei leia kasutust ning andmetest on saamas planeedi suurimaid saastajaid. Euroopa ja Eesti (andme)majanduse võtmeküsimuseks saab inimeste valmidus oma andmeid hallata ning motivatsioon neid teadlikult jagada.
Sirp
Eneli Kindsiko, PhD Arenguseire Keskuse ekspert
×

Liitu uudiskirjaga

Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.