Publikatsioonid

Esimest korda maailma ajaloos oleme jõudnud aega, kus tööturul on kõrvuti viis generatsiooni (5G), sest inimesed püsivad tööturul järjest kauem. Kes on siis need viis generatsiooni?

Majanduskriisid. 9/11 terroriaktid. Seagripp. COVID-19. Ukraina sõda. Elame väga kiiresti muutuvas maailmas. Tsiteerides futuristi, teadlast ja naftagigandi Shell endist stsenaariumide eksperti Kees van der Heijdenit, „kui olud muutuvad kiiresti ja ettearvamatult, siis tänane strateegia võib osutuda homseks katastroofiks“.[1] Nii juhtuski näiteks COVID-19 pandeemia ja Ukraina sõja algusajal. Kui paljude organisatsioonide, aga veel enam, riikide suurelt ja kaunilt koostatud arenguplaanid ja strateegiad osutusid päevapealt kasutuks? Veelgi valusam küsimus: kui paljud olid üldse kaalunud oma strateegiat kirja pannes alternatiive? Peaaegu kõik organisatsioonid, olenemata valdkonnast, pidid oma tegevuse päevapealt ümber mõtestama.

Andmed on järjest ulatuslikum lisand­väärtuse allikas, kuid koore riisuvad globaalsed tehnoloogiaplatvormid, suurem osa lisanduvatest andmetest ei leia kasutust ning andmetest on saamas planeedi suurimaid saastajaid. Euroopa ja Eesti (andme)majanduse võtmeküsimuseks saab inimeste valmidus oma andmeid hallata ning motivatsioon neid teadlikult jagada.