Eestis moodustasid 2019. aastal tarbimisega seotud maksud Eesti maksutuludest 41%, tööjõumaksud 51% ja kapitalimaksud 8%. Euroopa Liidus keskmiselt olid vastavad osakaalud 28%, 52% ja 20%. Eesti paistab seega silma suurema tarbimismaksude osakaaluga ja väga väikese kapitalimaksude osakaaluga. Kapitalimaksude hulka kuuluvate varamaksude osakaal on Eestis Euroopa Liidu madalaim (1% Eestis vs. 5% Euroopa Liidus).
Raportid
Tulevikukindla maksustruktuuri uurimissuuna üheks nurgakiviks on maksutulude pikaajaline prognoosimine. Uuring kirjeldab, millistel eeldustel ja milliste andmete põhjal ning milliste arvutusloogikatega on tulemusteni jõutud. Metoodika aluseks on Rahandusministeeriumi pikaajaline maksumudel, mida kasutati olemasolevate maksudega seotud arvutusteks. Tulevikukindla maksustruktuuri töös on loodud mitmeid uusi makse, mille igaühe jaoks loodi spetsiaalne sisendandmestik ja arvutusloogika.
Arenenud riikide maksusüsteemid on reeglina väga stabiilsed ja suuremaid muudatusi tehakse pika aja tagant. Aga maailm meie ümber ei püsi paigal. Mitmed trendid õõnestavad maksubaase ja laekumisi, teisalt nõuab rahvastiku vananemine suuremaid kulutusi sotsiaalkaitsele.
Uuring on valminud Arenguseire Keskuse tellimusel Eesti Rakendusuuringute Keskuses CentAR ja on osa Arenguseire Keskuse tulevikukindla maksustruktuuri seiretööst.
Uuringu “Käitumist mõjutavate stiimulite kasutamine maksusüsteemis” viisid läbi Laura Kivi, Heidi Reinson, Sten Anspal ja Janno Järve Rakendusuuringute Keskusest CentAR Arenguseire Keskuse tellimusel.
Eestis on ettevõtete tulumaksu osakaal maksusüsteemis Euroopa madalaimate seas. Näiteks 2019. aastal ulatus see 1,8%-ni SKT-st (EL-i keskmine 2,8%). Maksutulust moodustas ettevõtte tulumaks 5,5% (EL-i keskmine 6,9%). 2020. aastal laekus Eestis ettevõtete tulumaksust 450 miljonit eurot (1,7% SKT-st).
Varamaksud moodustavad Euroopa Liidu riikide maksutulust keskmiselt 5%. Eesti varamaksud on nende hulgas kõige madalamad. Kui Eesti varamaksude osakaal SKP-st oleks EL-i keskmisel tasemel, laekunuks 2019. aasta riigieelarvesse 530 miljonit eurot enam maksutulu.
Eesti maksukoormus on üks Euroopa Liidu madalamaid ja maksuerandid moodustavad vaid 1% SKT-st. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eestis suurem roll tarbimismaksudel, sarnane osakaal tööjõumaksudel ning oluliselt väiksem kapitali- ja varamaksudel. Rahvastiku vananemine ja töövormide muutumine hakkab tulevikus vähendama tööjõumaksude osakaalu riigi kulutuste rahastamisel.
Keskkonda mõjutavatest maksudest ja tasudest kogutakse Eestis Euroopa Liidu keskmisega võrreldes rohkem kütuseaktsiisi ning ressursi- ja saastetasusid. Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus pole elanike transpordieelistuste suunamiseks kasutusele võetud automaksu. Transpordi maksustamine jääb Eestis liikmesriikide keskmisele alla üheteistkordselt. Samas ei saa keskkonnamaksud olla pikaajaliseks maksutulu allikaks – kui keskkonda kahjustav tegevus väheneb, vähenevad kiiresti ka eelarvetulud.
Kõik Euroopa Liidu riigid kasutavad tervisekäitumise mõjutamiseks makse ja aktsiise. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tulude osakaal on Eestis EL-i liikmesriikidega võrreldes suurimate seas. Samas on kasutamata mitmed muud võimalused maksude ja soodustustega inimeste tervisekäitumise edendamiseks.