Raportid

Uuringu esitluse slaidid (PDF, 1MB)

In this report, virtual work is defined as paid labour that is carried out and/or managed using a combination of digital and telecommunication technologies and can broadly be divided into three categories: telework, crowd work and emerging virtual occupations.

Seoses 2015. aastal alanud rändekriisiga, mil Euroopasse saabus enam kui miljon põgenikku, on Euroopa Liidu rändepoliitika põhitähelepanu olnud suunatud kriisiga hakkama saamisele. Samas on hakatud aina enam tähelepanu pöörama vananevale Euroopa tööjõuturule,…

Kuigi Eestis väheneb tööealiste (15–74-aastased) inimeste koguarv, on 15-74-aastaste tööturul hõivatute arv sel kümnendil olnud kasvutrendis ning on peamiselt suurenenud tööjõunõudluse, kiire palgakasvu ja sotsiaalkindlustusreformide (nt töövõimereform ja pensioniea tõstmine) mõjul. Enim…

Töötaja ja iseseisva lepingupartneri (ehk võlaõigusliku käsundusvõi töövõtulepingu alusel iseseisvalt tegutseva isiku) peamine eristamiskriteerium on töötegija allumine tööd andvale isikule, töötajat iseloomustab ka majanduslik sõltuvus tööd andvast isikust ning töö tegemine isiklikult…

Platvormitöö küsitlusuuringu viisid 2018. aasta lõpus Arenguseire Keskusega koostöös läbi FEPS, Hertdfordshire’i ülikool, Uni Europa ja Ipsos Mori. Küsitlus on osa üle-Euroopalisest võrdlusest, selle raames uuriti platvormitöö levikut ja olemust Eestis, Hollandis, Saksamaal, Rootsis, Šveitsis, Itaalias, Soomes, Hispaanias, Sloveenias, Tšehhis, Prantsusmaal ja Suurbritannias.

Rahvusvahelise mobiilsuse all mõistame töötajate riigipiirideülest lühiajalist geograafiliselt paindlikku töötamist, mille korral inimesed pole seotud ühe või kahe tööturuga, vaid paljudega, seejuures samaaegselt. Rahvusvahelise mobiilsuse alla kuuluvad eelkõige erinevad lühiaegse rände vormid,…

Hõivemäärade muutuse käsitlemine pikaajalises tööturu-prognoosis on Eestis esmakordne. See võimaldab senisest märksa täpsemalt näidata töötajate ja ülalpeetavate suhte muutust. Hõivatute osatähtsus kogurahvastikus sõltub peamiselt hõivemuutustest, mitte rände ja sündimuse dünaamikast. Lähema kahe…

Eesti sotsiaalkaitsesüsteem on kombinatsioon mitmetest lähenemistest, kuid sarnaneb enim liberaalse sotsiaalkaitsesüsteemiga (näiteks USA, Kanada, Austraalia). Seda iseloomustab vähene ümberjagamine, osamakselised sotsiaalkindlustusskeemid ning eesmärk soodustada töötamist. Samas ei ole meil erinevalt tüüpilistest liberaalsetest…