Eesti majanduse olukord ja väljavaated 2025. Konkurentsivõime eksperdikogu raport Riigikogule

Raporti esimesed peatükid annavad ülevaate hiljutistest muutustest ja trendidest maailmamajanduses ning Eesti majanduse konkurentsipositsioonist teiste, sh naaberriikidega võrreldes. Tuuakse esile, kuidas kaubanduspoliitika ja -suhete muutused on tõusnud maailmamajanduse üheks peamiseks riskiteguriks ning mida see tähendab Eesti ettevõtete jaoks. Raporti teine pool pakub pikemate eriteemade näol mõtteainet edasisteks aruteludeks. Seekordses raportis analüüstakse süvendatult energiasüsteemi toimimist ja üleminekut taastuvenergiale, elektroonilist sidet kui olulist konkurentsivõime tegurit, ettevõtete omakapitali rahastamist ning väärtusahelaid ja tootlikkust põllumajanduses.

Eksperdikogu lähtus põhimõttest uurida riigi konkurentsivõimet teaduspõhiselt, võttes aluseks nii Eestis valminud kui ka rahvusvaheliste teadusuuringute tulemused. Raportis põhjalikumalt käsitletud teemade kohta esitas eksperdikogu järgmised soovitused.

Elektrituruga seotud soovitused:

• Planeerida mittejuhitava taastuvelektri osakaalu Eestis vahemikku 60–80% kogutarbimisest, võttes arvesse tarbijate, tootjate ja energiasüsteemi kulusid ning kaasnevaid kasusid.
• Kaaluda elektriaktsiisi ja tasude diferentseerimist eesmärgiga langetada elektrienergia lõpphinda nende äritarbijate segmentides, kelle elektri ühikukulu ületab naaberriikide konkurentettevõtjate taset.
• Kaaluda põhjaliku meteoroloogilise uuringu läbiviimist, et kaardistada tuulekiiruse pikaajalised hälbed Eesti eri piirkondades, või veelgi parem kõigis Balti riikides.
• Pöörata tähelepanu teadus- ja arendustegevusele ning investeeringutele efektiivsetesse juhitavatesse elektritootmisvõimsustesse, mille CO₂-heide on madal ja/või mis võimaldavad olemasoleva taristu ning ressursside optimaalset kasutamist.

Sideteenustega seotud soovitused:

• Muuta sidetaristuga arvestamise kõikide ehitusprojektide, sealhulgas teede ja hoonete ehituse, tavapäraseks ja õigusaktidega kohustatud osaks.
• Tõsta kohalike omavalitsuste ja maaomanike teadlikkust kaasaegse side valdkonnas, et vältida põhjendamatuid nõudeid sidevõrkude rajamisel ning soodustada majasiseste valguskaablivõrkude rajamist, mis suurendab valikuvõimalust ja aitab alandada püsiühenduse hinda.
• Suurendada ebaausa turukäitumise korral elektroonilise side seaduse alusel kohalduvaid trahvisummasid ning tugevdada turujärelevalve võimekust fikseeritud internetiühenduste osas, et tõhustada konkurentsi fikseeritud sideühenduste turul.

Põllumajandusega seotud soovitused:

• Toidujulgeoleku tagamiseks toetada isevarustatust (olulisemates kaubagruppides), hoolitsedes, et sisenditele oleks sisemaised alternatiive, ning kindlustades, et Eestis leiduks võimalusi põllumajandusliku toorme töötlemiseks lõpptoodeteks.
• Toetada tööstussümbioose ja ringmajandust, et soodustada põllumajandus- ja toidutootmise kõrvalsaaduste väärindamist biogaasiks või muul viisil.
• Vähendada toetuste killustatust.

Ettevõtete rahastamisega seotud soovitused:

• Soovitame riigil edendada olulise ankurinvestorina piiriüleseid fondifondide algatusi, kaasates lisaks Baltikumile Põhjamaid.

Käesolev raport on järg esimesele, 2024. aastal valminud raportile.

Konkurentsivõime eksperdikogusse kuuluvad Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor ja akadeemik Urmas Varblane, Tallinna Tehnikaülikooli rakendusliku mikroökonomeetria professor Kadri Männasoo ja Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane. Lisaks kaasati kogu töösse arvukalt eksperte ja sidusrühmasid nagu teised ülikoolid ja uurimisasutused, tööandjate ja töövõtjate esindajad ning riigiasutused.