Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035

Eesti inimesed elavad varasemast kauem, kuid terviseprobleemidega – eestlaste oodatav eluiga on Euroopas kõige enam kasvanud, mida ei saa aga öelda tervena elatud aastate arvu kohta.

Ennetuse roll peab tulevikus suurenema, sest pooled surmad tulenevad inimeste tervisekäitumisest. Tervisekahjude ennetamisest saadav potentsiaalne pikaajaline tulu on kordades suurem kui haigekassa lisarahavajadus üldisele tervisekindlustusele üleminekuks või riigi finantseeritavate teenuste valiku laiendamiseks.

Kui üldine tervisekindlustus läheks praeguse kulutaseme juures maksma ligikaudu 79 miljonit eurot aastas, siis näiteks alkoholi tõttu kaotsiminevaid eluaastaid 20% vähendades kasvaks inimeste heaolu ja riigi tulud aastas kokku 10 korda enam.

Vastutus tervise eest peab liikuma aina rohkem inimestele endile. Selleks tuleb neid võimestada – parandada tervisekirjaoskust ja tervisealaste digirakenduste kasutamise oskust, võimaldada turvalist andmejagamist ning arendada andmepõhist ennetussüsteemi.

Tervishoius tõuseb aina rohkem esile alarahastus, sest tasapisi realiseeruvad pikaajalised trendid – vananev rahvastik ja töövormide muutumisega seotud maksutulude vähenemine. Seega kasvavad kulud kiiremini kui tulud. Lisaks on probleeme sellega, et Eestis on märkimisväärne hulk ravikindlustamata inimesi, pikad ravijärjekorrad, inimese suur omaosalus ja õdede puudus.

Riigi tähtis roll on tagada turvaline ja andmekaitsega kooskõlaline andmevahetus meedikute ja patsientide, era- ja avaliku sektori, tervise- ja sotsiaalvaldkonna ja teiste oluliste osapoolte vahel ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seonduvate mõjude hindamine ja probleemide ennetamine. Julgemalt on vaja liikuda üksikute raviteenuste rahastamiselt kogu ravitulemuse rahastamise suunas.

Tuleviku tervise mõttes on parim stsenaarium see, kui inimesed oskavad ja soovivad tervislikumalt käituda, mida toetavad:

• üldine tervisekindlustus;
• riigi rahastatavate teenuste valiku laiendamine;
• ennetuse ja ravi uued tehnoloogilised ja andmepõhised lahendused;
• inimeste motivatsiooni suurendamine oma tervise hoidmisel;
• üksikteenuste rahastamise asendamine diagnoosipõhise ravitulemuse rahastamisega.

Erinevad stsenaariumid aitavad mõista, millised võiksid olla riigi ja ühiskonna praeguste valikute tulemid aastakümnete pärast.

Endistviisi edasi

Stsenaarium on baasstsenaarium ehk olukord, kus tervisekindlustussüsteemis muutusi ei tehta ning haigekassale lisatulusid ei leita. Sel juhul jõuab haigekassa eelarve 2035. aastaks 900 miljoni euro suurusesse defitsiiti. Rahvastiku tervisekindlustusega katvus ei laiene ja täiendavaid riigi poolt kaetavaid teenuseid ei lisandu. Rahvatervise olukord halveneb ning inimeste keskmine omaosalus kahekordistub.

Pragmaatiline maailm ja Pool rehkendust

Stsenaariumid pakuvad välja säästlikumaid võimalusi kindlustuskatte laiendamiseks ja kaetavate teenuste valiku avardamiseks, mis siiski suurendavad riigi kulusid baasstsenaariumiga võrreldes. Rahvatervise olukorra keskmine paraneb, kuid tervisealane ebavõrdsus võib süveneda. „Pragmaatilises maailmas” juurutatakse kõrge omaosaluse katmiseks erakindlustust, mis suurendab inimeste motivatsiooni oma tervise hoidmisel, sest sellest sõltub kindlustusmakse.

Tervishoiu unelm

Stsenaarium annab parima tulemuse rahvatervise jaoks, viiakse sisse üldine riiklik tervisekindlustus ning laiendatakse oluliselt kaetavate teenuste valikut. Sel juhul vajab tervishoiusüsteem baasstsenaariumiga võrreldes lisaraha veel ligikaudu 200 miljonit eurot aastas.

Kust leida lisaressursse?

Tervishoiusüsteemi tulude suurendamise peamised võimalused on:

• omaosaluse kasv;
• erakindlustus;
• sotsiaalmaksu tõstmine või maksubaasi laiendamine;
• täiendavad eraldised riigieelarvest muude maksutulude arvelt.

Tervishoiu rahastamine tuludega seotud maksudest tähendab, et süsteemi rahastavad enim jõukamad inimesed. Tervishoiu rahastamine tarbimisega seotud maksudest või omaosalusest tähendab, et süsteemi rahastavad enim madalama sissetulekuga inimesed.