Investeering kõrgharidusse on nii indiviidile kui ka valitsusele pikka ettevaadet nõudev otsus. Uuring käsitleb kõrghariduse rahastamist erinevatest vaatenurkadest.
Uuringu esimeses pooles otsitakse matemaatilise simulatsioonile tuginedes vastust küsimusele, milline on kõrghariduse riigipoolse rahastamise optimaalne määr ning millest sõltub indiviidi optimaalne panus õppimisse. Uuringu teine pool selgitab, millised on alternatiivsed kõrghariduse rahastamise mudelid, nende eelised ja puudused, ning kuidas suhestub Eesti teiste meile oluliste riikidega. Seejuures antakse ülevaade rahastamismudelite ajaloolisest kujunemisest ning kõrghariduse seostest heaoluriigi tüüpidega. Uuringus selgitatakse põhjalikult Eesti kõrghariduse rahastamise süsteemi, diskuteeritakse alternatiivide üle ning selgitatakse, miks on muutusi raske ellu viia.
Raportiga seotud uudised
-
07.08 2022Tea Danilov: Kõrghariduse rahamuret lahendades on unustatud õppelaen
Tudengite jaoks on kõrghariduses süvenemas nõiaring, sest hinnatõus kasvatab järsult elamiskulusid ning nende katmiseks tuleb tööle minna, aga tasuta õppida saab vaid täisajaga. Ulatuslikult tuleks remontida konkurentsivõimetut õppelaenu, vähemalt kahekordistades maksimumsumma ning muutes põhjalikult intressipoliitikat.