Eesti kuulub riikide sekka, kus kultuurivaldkond toetub eelkõige avaliku sektori rahastusele, kuid kultuuri ja spordi elujõulisuse tõstmiseks on oluline kaasata rohkem eraraha ehk annetusi. Eesti ettevõtetel on hetkel võimalik tulumaksuvabalt annetada ligikaudu miljard eurot, kuid sellest mahust kasutatakse ära vaid väga väike osa.
Raportid
Uuringu käigus valiti erinevatest raportitest, stsenaariumianalüüsidest, strateegia- ja visioonidokumentidest välja need majandusarengut toetavad ettepanekud, mis autorite arvates vääriksid edasiarendamist ja teostamist. Lisaks modifitseeriti ja arendati edasi varasemaid ettepanekuid, tuginedes autorite endi arusaamadele ning ekspertkogemusele.
Õpetajate vajadus kujuneb mitme teguri koosmõjul. Erinevate tegurite mõju simuleerimiseks on Arenguseire Keskus koostanud õpetajate vajaduse kalkulaatori. Seniste trendide jätkudes kaob õpetajate defitsiit väheneva õpilaste arvu tõttu aastaks 2037. Õpetajate vajadust vähendab ka haridustehnoloogia edukas rakendamine, suurendab aga hariduslike erivajaduste kasv.
Analüüsi viis läbi Civitta Eesti AS. Analüüs on rahastatud Startup Estonia programmi (EU50651) raames Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Startup Estonia programmi viib ellu EASi ja KredExi ühendasutus.
Rakutüvede digitaalne arendamine on tööriist parendatud või täiesti uute funktsionaalustega rakkude ja ensüümide konstrueerimiseks. Juhul kui teadus- ja arendustegevus jätkub praeguses tempos, võib suurim pikaajaline läbimurre – täielikult tehisliku ja iseseisva raku loomine – saada teoks lähima 20 aasta jooksul.
Kiibid leiavad rakendust sisuliselt kõikides eluvaldkondades alates julgeolekust kuni tervishoiuni ning vajadus nende järele kasvab lähikümnendil plahvatuslikult. Tähtsamad tehnoloogilised arengud on seotud vabavaraliste komponentide, 3D-kiipide ning orgaanilisest materjalist elektroonikakomponentide arenduse ja levikuga. Eestis on perspektiivikas kiibidisain, kiipide verifitseerimine ja turvalisuse testimine.
Vesinikutehnoloogia ootab globaalset läbimurret vesiniku tootmises, mis tänasel päeval toimub jätkuvalt peamiselt fossiilsete kütuste toel. Vesinikutehnoloogias on Eestil arvestatav potentsiaal korraga nii teadusarenduses, vesiniku tootmises kui ka selle kasutamises. Ulatuslikku majanduslikku kasu on loota taristu arendamisest, näiteks süvasadamates vesinikutranspordi võimaluste loomine, vesinikutorustiku rajamine ja päikese- ja tuuleparkide ning nende taristute integreerimine vesiniku tootmise ja transpordiga.
Keskkonnaseisundi halvenemine ja kliimasoojenemine ohustavad Eesti elanike heaolu. Eesti on ühinenud Euroopa Liidu roheleppega, sealhulgas võtnud kohustuse saada kliimaneutraalseks aastaks 2050. Olemasolevate süsteemide tõhustamine jääb rohepöörde eesmärkide saavutamiseks tõenäoliselt ebapiisavaks, vaja on põhimõttelisi muutusi selles, kuidas tagame elanikele energiavarustuse, kuidas liigume, toitume ja elame.
Biorafineerimine toetab rohepööret, võimaldades toota taastuvast biomassist kütuseid, energiat ja kemikaale, mille omadused ja funktsionaalsus on fossiilset päritolu toodetega võrreldes paremad või samaväärsed. Biorafineerimine võimaldab kasutusele võtta mitmed tööstuslikud jäägid ja kõrvalsaadused ning kasutada ära 99% toormaterjalist, vähendades seeläbi jäätmeteket.
Keskkonnajälg ühe elaniku kohta Eestis ületab Maa taluvuspiire keskmiselt 3,8-kordselt ning on kolmandiku võrra suurem kui Euroopas keskmiselt, kus see ületab taluvuspiire 2,9-kordselt. Suurim osa Eesti elanike keskkonnajäljest (43%) tuleb elukoha elektrist ja küttest, seejärel tarbitud toidu tootmisest (30%) ja liikuvusest (17%).