Kiibid leiavad rakendust sisuliselt kõikides eluvaldkondades alates julgeolekust kuni tervishoiuni ning vajadus nende järele kasvab lähikümnendil plahvatuslikult. Tähtsamad tehnoloogilised arengud on seotud vabavaraliste komponentide, 3D-kiipide ning orgaanilisest materjalist elektroonikakomponentide arenduse ja levikuga. Eestis on perspektiivikas kiibidisain, kiipide verifitseerimine ja turvalisuse testimine.
Raportid
Vesinikutehnoloogia ootab globaalset läbimurret vesiniku tootmises, mis tänasel päeval toimub jätkuvalt peamiselt fossiilsete kütuste toel. Vesinikutehnoloogias on Eestil arvestatav potentsiaal korraga nii teadusarenduses, vesiniku tootmises kui ka selle kasutamises. Ulatuslikku majanduslikku kasu on loota taristu arendamisest, näiteks süvasadamates vesinikutranspordi võimaluste loomine, vesinikutorustiku rajamine ja päikese- ja tuuleparkide ning nende taristute integreerimine vesiniku tootmise ja transpordiga.
Biorafineerimine toetab rohepööret, võimaldades toota taastuvast biomassist kütuseid, energiat ja kemikaale, mille omadused ja funktsionaalsus on fossiilset päritolu toodetega võrreldes paremad või samaväärsed. Biorafineerimine võimaldab kasutusele võtta mitmed tööstuslikud jäägid ja kõrvalsaadused ning kasutada ära 99% toormaterjalist, vähendades seeläbi jäätmeteket.
Üleminek lihavalgu taimsetele alternatiividele vähendaks ülemaailmset põllumajanduslikku maakasutust kuni 50% ning kultiveeritud liha ja putukvalgu kasutuselevõtu puhul veelgi enam. Kahaneks loomadelt inimestele levivate haiguste oht ja pestitsiidide, antibiootikumide ning väetiste kasutamine. Eesti on tugevas positsioonis valdkonnas toimuvas teadus- ja arendustegevuses (TA) (liha mikroobsed alternatiivid, täppisfermentatsioon, mükoproteiin ehk liha seeneniidistikust).
Eestis on õpetaja amet olnud esimene karjäärivalik 69%-le naisõpetajatest ning vaid 41%-le meesõpetajatest. Samas, seda on tinginud suuresti senine madal töötasu ning viimaste aastate töötasu tõus on mainet taas tõstma hakanud.
Eesti inimese keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiire keskmiselt 3,8 korda, kuid erineb oluliselt asustustiheduse ja sissetuleku gruppides. Peamine erinevus tekib elukoha kütte ja liikuvusega seotud keskkonnakoormuses.
Sõja algusest alates on Eestis elukoha registreerinud suurusjärgus 32 000 inimest. Elukoha registreerinud põgenike jaotus võrreldava suurusega omavalitsustes on küllalt erinev. Keskmiselt moodustavad põgenikud 1,5% omavalitsuste rahvastikust, kuid kui 24 omavalitsuses on osakaal alla 1% siis üheteistkümnes omavalitsuses moodustavad põgenikud kolm või enam protsenti rahvastikust. Keskmisest kõrgema sõjapõgenike osakaaluga, kuid keskmisest madalama tulukusega ja teenustasemega omavalitsustel on keerulisem pakkuda uutele elanikele tarvilikke teenuseid ja seeläbi toetada uute elanike kohanemist ja Eesti ühiskonda lõimumist.
Eestis moodustasid 2019. aastal tarbimisega seotud maksud Eesti maksutuludest 41%, tööjõumaksud 51% ja kapitalimaksud 8%. Euroopa Liidus keskmiselt olid vastavad osakaalud 28%, 52% ja 20%. Eesti paistab seega silma suurema tarbimismaksude osakaaluga ja väga väikese kapitalimaksude osakaaluga. Kapitalimaksude hulka kuuluvate varamaksude osakaal on Eestis Euroopa Liidu madalaim (1% Eestis vs. 5% Euroopa Liidus).
Eestis on üks maailma efektiivsemaid haridussüsteeme (väga head PISA tulemused), ent see tuleb üha enam meie õpetajate ületöötamise arvelt. Kuigi õpetajate keskmine töötasu on kasvanud kiiremini kui Eesti keskmine palk, tuleb silmas pidada, et töötasul on regionaalne konkurentsivõime ning madalaim on õpetaja töötasu maakonna keskmisega võrreldes Harju ja Tartu maakonnas.
Ukrainlased on moodustanud suurima Eestisse sisserändajate rühma juba alatest 2018. aastast, sõda aga suurendas nende arvu ligi 10 korda. Ukraina sõjapõgenike võimalik Eestisse elama jäämine lükkab edasi Eesti rahvastiku vähenemist, kuid arvestades viimaste andmetega, kus meeste osakaal on varasemast suurem, mõnevõrra vähem, kui Arenguseire Keskus leidis 2022. aasta kevadel.