Eestis on pikaajalise hoolduse kulud varjatud, sest need jäävad enamasti abivajajate ja lähedaste kanda. Eestis on hinnanguliselt 50 000 omastehooldajat, kes moodustavad 7,7% hõivatutest. Ametlikke teenuseid saab kasutada iga kümnes abivajaja. Euroopa Liidu keskmise taseme saavutamiseks peaks Eestis avaliku sektori poolt pikaajalisele tehtavad kulutused suurenema 0,4%-lt (108 mln eurot) 2,2%-le SKT-st (590 mln eurot aastas).
Raportid
Eestis vajab lähedaste-tuttavate kõrvalabi hinnanguliselt 160 000-190 000 inimest ja abivajajate hulk kasvab 2050. aastaks 26 000 inimese võrra. Pooltel abivajajatest on füüsilised ja vaimsed võimed vähenenud vanuse tõttu, pooltel on see sünnipärane või tekkinud mõne õnnetuse või haiguse tagajärjel. Praegu 65-aastastest inimestest vajavad pooled edaspidi oma elus pikaajalise hoolduse teenuseid.
Eestis on ettevõtete tulumaksu osakaal maksusüsteemis Euroopa madalaimate seas. Näiteks 2019. aastal ulatus see 1,8%-ni SKT-st (EL-i keskmine 2,8%). Maksutulust moodustas ettevõtte tulumaks 5,5% (EL-i keskmine 6,9%). 2020. aastal laekus Eestis ettevõtete tulumaksust 450 miljonit eurot (1,7% SKT-st).
Varamaksud moodustavad Euroopa Liidu riikide maksutulust keskmiselt 5%. Eesti varamaksud on nende hulgas kõige madalamad. Kui Eesti varamaksude osakaal SKP-st oleks EL-i keskmisel tasemel, laekunuks 2019. aasta riigieelarvesse 530 miljonit eurot enam maksutulu.
Eesti maksukoormus on üks Euroopa Liidu madalamaid ja maksuerandid moodustavad vaid 1% SKT-st. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eestis suurem roll tarbimismaksudel, sarnane osakaal tööjõumaksudel ning oluliselt väiksem kapitali- ja varamaksudel. Rahvastiku vananemine ja töövormide muutumine hakkab tulevikus vähendama tööjõumaksude osakaalu riigi kulutuste rahastamisel.
Keskkonda mõjutavatest maksudest ja tasudest kogutakse Eestis Euroopa Liidu keskmisega võrreldes rohkem kütuseaktsiisi ning ressursi- ja saastetasusid. Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus pole elanike transpordieelistuste suunamiseks kasutusele võetud automaksu. Transpordi maksustamine jääb Eestis liikmesriikide keskmisele alla üheteistkordselt. Samas ei saa keskkonnamaksud olla pikaajaliseks maksutulu allikaks – kui keskkonda kahjustav tegevus väheneb, vähenevad kiiresti ka eelarvetulud.
Kõik Euroopa Liidu riigid kasutavad tervisekäitumise mõjutamiseks makse ja aktsiise. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tulude osakaal on Eestis EL-i liikmesriikidega võrreldes suurimate seas. Samas on kasutamata mitmed muud võimalused maksude ja soodustustega inimeste tervisekäitumise edendamiseks.
Eesti kuulub nende väheste OECD riikide hulka, kus teadus- ja arendustegevust (TA) soodustavaid maksuerandeid kasutusel ei ole. Eestis on langetatud valik edendada ettevõtete TA-d ja innovatsiooni toetusprogrammide abil (vt EAS.ee), see võimaldab abi paremini sihtida. Teisalt on maksusoodustustel toetustega võrreldes suurem mõju TA laiemale levikule ettevõtete seas. Seetõttu kasutavad arenenud riigid mõlemaid instrumente.
Platvormide roll kasvab professionaalsete teenuste segmendis: üha enam tehakse platvormi vahendusel keerukamaid oskusi eeldavaid töid, näiteks IT ja graafiline disain või õigusnõustamine. Jätkuvalt on suur osakaal ka lihtsamatel töödel – sõidujagamine ja kulleritöö. Vähenenud on ülesannete täitmine teiste kodudes ja isikuhooldusteenused, mis on koroonakriisi kontekstis eeldatav tulemus.
Kõige enam mõjutatud on olnud sõitjateveo sektor, kaubaveos ei ole viiruskriisi mõju olnud märgatav. Valdkond pakub baasteenust teistele majandusharudele ning edasine areng sõltub majanduse üldisest käekäigust, aga ka riigi poliitikatest. Uusi võimalusi pakub alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt ja transpordi elektrifitseerimine, kuid kriis võib mõjutada ettevõtete võimekust uutesse tehnoloogiatesse investeerida. Laonduse tulevikuväljavaateid võib toetada kriisiga tekkinud suuremate laovarude hoidmise trend ja rahvusvaheliste e-kaubanduse platvormide kiire kasv.