Sõjapõgenike lõimumise pikaajalised väljavaated Eestis

Sõjapõgenike edukas lõimumine ühiskonda on kahepoolne protsess ja sõltub riiki saabujate kultuurilisest ning majanduslikust taustast, motivatsioonist kohanduda ja ka ühiskonna võimest võtta vastu uusi elanikke. Rahvusvaheline kogemus näitab, et väga tähtis on tööle asumise kiirus. Lõimumise edu määrab ka riiki saabumise eesmärk – töörändajad lõimuvad kiiremini, samas kui läbirändajate motivatsioon lõimuda on madal. Lõimumist toetab põgenike kultuurilise tausta sarnasus põliselanikkonnaga. Sisserändajate heade tööturuväljavaadete eelduseks on ka nende kvalifikatsioonide tunnustamine.

Joonis 1. Lõimumist mõjutavad tegurid Eestis ekspertküsitluse põhjal (vastas 9 eksperti)
Allikas: Arenguseire Keskus

Lõimumist mõjutab lai ring määramatuid tegureid

Eesti lõimumisvaldkonna ekspertide seas mais 2022 läbi viidud küsitluses (vastas 9 eksperti) toodi lõimumist mõjutava määramatu tegurina enim välja põgenike võimalust oma kodukohta naasta (joonis 1), mis määrab nende motivatsiooni keelt õppida ja kohanduda. Olulisuselt järgmine määramatu tegur on põgenike lõimumismuster: pole selge, millises ulatuses lõimuvad põgenikud eestikeelse kogukonnaga või millises ulatuses muukeelsega. Olulise määramatu tegurina toodi esile ka sotsiaalsüsteemi võimekus – kas kõigil põgenikel on võimalik saada tuge keele- ja täiendõppes, tööturule siirdumisel, lapsehoius ja laste haridusteel.

Joonis 2. Lõimumisega seotud arengute tõenäosused
Allikas: Arenguseire Keskus

Uuringus paluti ekspertidel hinnata ka võimalikke lõimumisega seotud arengute tõenäosusi (Joonis 2). Pigem tõenäoliseks või väga tõenäoliseks peetakse põgenike lõimumist eelkõige eesti emakeelega kogukonnaga. Seda toetab ka julgustav hoiak küsimuses, kas põgenikel on võimalus kiirelt (kuni 10 aasta jooksul) leida erialane ja haridustasemele vastav töö – enamik uuringus osalenud eksperte peavad seda pigem või isegi väga tõenäoliseks.

Kahtlevamal seisukohal ollakse selles osas, kas Eesti sotsiaal- ja haridussüsteem suudab lõimumisel piisavat tuge pakkuda: osa küsitletud ekspertidest peab seda vähetõenäoliseks. Ka põgenike soolise tasakaalu ühtlustumise küsimuses oli nii neid eksperte, kes pidasid seda arengut tõenäoliseks kui ka neid, kes pidasid seda ebatõenäoliseks.

Kiire ligipääs teenustele suurendab põgenike lõimumise motivatsiooni. Suurest elumuutusest tuleneva esmase šoki ja sellele järgnevate negatiivsete emotsioonide järel tekib leppimine, avatus ja motivatsioon tegutsemiseks ning olukorra parandamiseks (joonis 3).
Lähedane ajalooline või kultuuriline taust toetab lõimumist. Lõimumine on kahepoolne protsess ning vastuvõtva kogukonna avatus ja kontaktivalmidus on seda suurem, mida rohkem n-ö omadena saabujaid tajutakse.
Sisserändajate heade tööturuväljavaadete eeldusteks on töömotivatsioon ning kvalifikatsioonide tunnustamine: erinevates uuringutes on leitud, et mida pikemalt ei ole võimalik tööturule siseneda, seda kauem võtab aega tööturule lõimumine tulevikus.

Joonis 3. Kübler-Ross’i muutuste kõvera mudel (1969)

Tšehhi kogemus ukraina ja vietnami päritolu sisserändajatega
Tšehhis elavate Ukraina ja Vietnami päritolu sisserändajate lõimumist võrdlev uuring (Bernard & Mikešova, 2014) näitas, et ukrainlased on võrreldes vietnamlastega paremini lõimunud kõikides kategooriates. Ukrainlaste lõimumisele aitas kaasa sarnane ajalooline taust, keelte sarnasus ja ühine slaavi kultuur. Lõimumisele aitavad kaasa nii riigis viibitud aeg, aga ka elukohavalik. Mida kauem ollakse Tšehhis elanud, seda vähem valitakse elukohta selle järgi, et seal elaks ka teisi ukrainlasi ning suureneb läbikäimine tšehhidega. Ukraina päritolu sisserändajate puhul leiti suurim positiivne seos lõimumisele peale 10-aastast Tšehhis elamist. On leitud seos sotsiaalsete sidemete ja lõimumise vahel (Vašát ja Bernard, 2015). Ootuspäraselt leiti, et mida kauem ukrainlased on Tšehhis elanud, seda rohkem on nende suhtlusringkonnas tšehhe.

Rootsi kogemus Jugoslaaviast pärit põgenikega 1990. aastate algul
2020. aastal avaldatud registriandmete analüüsis võrreldi 1997.-2016. aasta andmete alusel, kuidas erineb töörände, pererände ning rahvusvahelise kaitse saanute ja nende pereliikmete tööhõivemäär aastate lõikes. Seejuures võrreldi lisaks ümberasutatud rahvusvahelise kaitse saanute tööhõivemäärasid, näitamaks, kas ja millised on erinevused, kui inimene ei ole Rootsit ise vabatahtlikult oma sihtriigiks valinud. Tulemused näitavad, et tööturuolukord on olnud parim töö eesmärgil Rootsi sisserännanutel. Kuigi nende pereliikmete tööhõivemäär kasvab just esimestel aastatel kiires tempos, ei jõua nad töörändajatega võrreldava hõivemäärani ka 20 aastat hiljem.

Transiitriigis ei anna lõimumismeetmed oodatud tulemusi
Aastatel 2015–2020 kasvas Kreekas viibivate põgenike arv viiekordselt, enam kui saja tuhande inimeseni. Kreeka on põgenike lõimumiseks loonud HELIOS-e programmi, mis abistab põgenikke kodu otsimisel ja töö leidmisel. Programmi hindamises leiti, et see pole oodatud määral lõimumisel kaasa aidanud. Määravaks osutus, et suurem osa rahvusvahelise kaitse saajatest ei näe end tulevikus Kreekas elamas, vaid soovivad lahkuda teise riiki elama (nt Saksamaale), mistõttu ei ole nad valmis ka tegevustes vajalikul määral ise osalema.

Eesti lõimumispoliitikat on hinnatud sarnaseks EL-i keskmisega
MIPEX-i indeksi (Migrant Integration Policy Index) 2020. aastal avaldatud tulemuste järgi sai Eesti lõimumispoliitika 50 punkti 100-st, olles sellega EL-i riikide keskmisel tasemel (EL-i keskmine 49 punkti). Siiski oli võrdluses teiste riikidega Eesti lõimumispoliitika areng perioodil 2014–2019 kiirem (Eesti +5 punkti vs. keskmine +2 punkti) ning negatiivset arengut ei toimunud üheski valdkonnas.

Kasutatud kirjandus:
Andersson Joona, P. & Datta Gupta, N. (2022). Labour market integration of FRY refugees in Sweden vs. Denmark, Journal of International Migration, 00, 1–19.
Cutts, M. (1999). The humanitarian operation in Bosnia, 1992–95: dilemmas of negotiating humanitarian access. UNCHR New Issues in Refugee Research, Working Paper no. 8.
Bernard, J. & Mikešova, R. (2014). Sociální integrace imigrantů na rozhraní mezi dočasnou migrací a trvalým usazením (The Socio-cultural Integration of Immigrants: In Between Temporary Migration and Permanent Settlement), Czech Sociological Review, 2014, Vol. 50, Nr. 4.
ECRI Report On The Czech Republic 2020.
MIPEX (2020). Key findings: Estonia.
Vašát, P. & Bernard, J. (2015). Formování komunit, nebo sociální integrace? Analýza personálních sítí ukrajinských imigrantů v Plzni (Forming Communities or Social Integration? A Personal Network Analysis of Ukrainian Immigrants in Pilsen), Czech Sociological Review, 2015, Vol. 51, Nr. 2.
World Bank Group (2021). Support to the Labour Market Integration of Refugee s in Greece. Output 1.a: Recommendation report to inform the Pilot design and implementation.