Ukraina sõjapõgenike pikaajaline mõju Eesti riigi tuludele ja kuludele

Kui kohanemisaeg on pikem (mudelis arvestatud kuni 16 aastat) ning sõjapõgenike sissetulekutase ei jõua selle aja jooksul järele eestlaste omale, vaid ühtlustub siinsete rahvusvähemuste tulutasemega, jäävad Eesti riigi tulud parima stsenaariumiga võrreldes kolm korda väiksemaks.

Joonis 1. Riigi tulud ja kulud 2021. aasta hindades ühe keskmise sisserändaja kohta ajaperioodil 2022–2100
Allikas: Rakendusuuringute Keskus CentAR 2022

Sõjapõgenike sisserändega kaasnevate riigi kulude ja tulude hindamiseks on kasutatud projektis RITA-RÄNNE väljatöötatud rändemudelit.

Mudelis hinnatud kulud on järgmised:
1) sotsiaalne kaitse;
2) tervishoid;
3) vanaduspension;
4) haridus;
5) integratsioonikulud;
6) mitteisikustatud kulud (seotud üldiste avalike teenuste pakkumisega).

Mudelis hinnatud tulud on:
1) tööjõumaksud;
2) tarbimismaksud;
3) majanduse mahu kasvust tekkiv lisatulu;
4) mitteisikustatud tulu (näiteks riigiettevõtete dividendid).

Rändemudelis on arvestatud, et kohanemine võib kulgeda erinevalt, mistõttu on kasutatud kohanemiskõveraid. Need saavad varieeruda nii kohanemise aja kui ka selle järgi, millise ühiskonnagrupi tulutasemele jõutakse. Suurimaks riigile tekkivaks kulugrupiks on mitteisikustatud kulud (siia kuulub 10 kululiiki, aga suurimad on majandusarengu toetamine, üldised avalikud teenused, sotsiaalne kaitse ja riigikaitse), mis rahvaarvu kasvades suurenevad. Isikustatud kuludest on suurimad tervishoid, vanaduspension ja seejärel laiemalt sotsiaalkaitse (näiteks lapsetoetused, töövõimetoetus ja vanemahüvitis).

Allolev joonis (joonis 2) esitab nelja stsenaariumi, millest esimeses ühtlustub Ukraina sõjapõgenike sissetulekutase eestlaste omaga 10 aastaga, teises 16 aastaga. Kolmandas ja neljandas stsenaariumis ühtlustub Ukraina sõjapõgenike tulutase Eestis elavate vähemusrahvuste omaga (mis jääb eestlaste tulutasemele alla), samuti vastavalt 10 ja 16 aastaga.

Joonisel 2 on arvestatud 30 000 Eestisse jääva sõjapõgenikuga. Kuid kuna arvestuse aluseks on kulud-tulud ühe inimese kohta (joonis 1), on võimalik seda arvutust hõlpsasti kohandada teistsugusele võimalikule siiajääjate hulgale (näiteks 10 000 Eestisse jääva sõjapõgeniku puhul jagada joonisel toodud kulud-tulud kolmega).

Joonis 2. Riigi iga-aastaste tulude ja kulude vahe erineva kohanemisaja ja sihttasemega 30 000 Eestisse jääva sõjapõgeniku korral ajaperioodil 2022–2100
Allikas: Rakendusuuringute Keskus CentAR 2022

Kõikidel juhtudel on esimestel aastatel netotulu negatiivne ehk riigi seisukohalt on kulud suuremad kui tulud.

Parim stsenaarium on see, milles põgenike sissetulekud jõuavad 10 aastaga järele eestlaste tulutasemele – siis hakkavad riigile laekuvad iga-aastased tulud kulusid ületama juba 2030. aastal. Kui aga eestlaste tulutasemele jõudmine võtab aega 16 aastat, ületaksid riigile laekuvad tulud kulusid esmakordselt 2034. aastal.

Kui põgenike tulutase ühtlustub Eestis elavate vähemusrahvuste tulutasemega, hakkavad Eesti riigi tulud ületama
kulusid alles 2060. aastal (nii 10 kui ka 16 aasta pikkuse kohanemisaja korral).

Joonis 3 esitab riigi tulusid ja kulusid kumuleeritult üle eelnevate aastate. Kui sõjapõgenike sissetulekutase ei jõua eestlaste tasemeni, vaid ühtlustub Eesti vähemusrahvuste tulutasemega, siis kumuleeritult ületavad Eesti riigi tulud kulusid alles 2081. aastal.

Joonis 3. Riigi kumuleeritud tulude ja kulude vahe erineva kohanemise aja ja sihttasemega 30 000 Eestisse jääva sõjapõgeniku korral ajaperioodil 2022–2100
Allikas: Rakendusuuringute Keskus CentAR 2022

Kui sõjapõgenike soov Eesti ühiskonda kuuluda on suur, Eesti lõimumispoliitika töötab hästi ning sõjapõgenikud jõuavad eestlastega sarnasele sissetulekutasemele 10 aastaga, hakkaksid riigi kumuleeritud tulud kulusid ületama 2040. aastaks, 16-aastase kohanemisaja korral 2045. aastaks.