- Kui Eestis tekiks vaidlus platvormi vahendusel tegutseva kulleri või autojuhi tööalase staatuse üle, tuvastaks töövaidluskomisjon või kohus tõenäoliselt töölepingulise suhte.
- Platvormitöö tegija õiguslikku staatust võiks järelevalvemenetluse käigus hinnata Tööinspektsioon.
- Täiendavaid kriteeriume platvormitöö tegija tööalase staatuse määramiseks ei ole Eestis vaja kehtestada, küll aga tuleks koostada juhised, mis aitaksid mõista, kuidas mõjutab algoritmilise juhtimise kasutamine alluvussuhte kindlaksmääramist.
Raportid
Platvormitöö on Eestis kujunenud oluliseks töövormiks, mis mõjutab majanduse konkurentsivõimet ja tööjõu kestlikkust. Valdkonnas tõusevad esile kolm peamist väljakutset.
Uuringu esitluse slaidid (PDF, 1MB)
Platvormide roll kasvab professionaalsete teenuste segmendis: üha enam tehakse platvormi vahendusel keerukamaid oskusi eeldavaid töid, näiteks IT ja graafiline disain või õigusnõustamine. Jätkuvalt on suur osakaal ka lihtsamatel töödel – sõidujagamine ja kulleritöö. Vähenenud on ülesannete täitmine teiste kodudes ja isikuhooldusteenused, mis on koroonakriisi kontekstis eeldatav tulemus.
In this report, virtual work is defined as paid labour that is carried out and/or managed using a combination of digital and telecommunication technologies and can broadly be divided into three categories: telework, crowd work and emerging virtual occupations.
Töötaja ja iseseisva lepingupartneri (ehk võlaõigusliku käsundus- või töövõtulepingu alusel iseseisvalt tegutseva isiku) peamine eristamiskriteerium on töötegija allumine tööd andvale isikule, töötajat iseloomustab ka majanduslik sõltuvus tööd andvast isikust ning töö tegemine isiklikult ja tasu eest.
Muutused, mille toovad kaasa uued tehnoloogiad, töösuhete mitmekesisemaks ja ebamäärasemaks vormumine, võimalus teha tööd piiriüleselt ja tehnoloogia arenguga kaasnev tööturu struktuurne ümberkujunemine, on ühest küljest mõõtmatult suurendanud elatise teenimise ja eneseteostuse võimalusi ning andnud selles vallas juurde paindlikkust, kuid teisalt hakanud tekitama ebakindlust nii töötegijate, tööandjate kui ka poliitikakujundajate hulgas.
Seoses 2015. aastal alanud rändekriisiga, mil Euroopasse saabus enam kui miljon põgenikku, on Euroopa Liidu rändepoliitika põhitähelepanu olnud suunatud kriisiga hakkama saamisele. Samas on hakatud aina enam tähelepanu pöörama vananevale Euroopa tööjõuturule,…
Kuigi Eestis väheneb tööealiste (15–74-aastased) inimeste koguarv, on 15-74-aastaste tööturul hõivatute arv sel kümnendil olnud kasvutrendis ning on peamiselt suurenenud tööjõunõudluse, kiire palgakasvu ja sotsiaalkindlustusreformide (nt töövõimereform ja pensioniea tõstmine) mõjul. Enim…
Töötaja ja iseseisva lepingupartneri (ehk võlaõigusliku käsundusvõi töövõtulepingu alusel iseseisvalt tegutseva isiku) peamine eristamiskriteerium on töötegija allumine tööd andvale isikule, töötajat iseloomustab ka majanduslik sõltuvus tööd andvast isikust ning töö tegemine isiklikult…