Veebiseminar “Kas kõrgharidus seisab pöörde lävel?”
13.10.2021
Covid-19 pandeemia on toonud kaasa ennenägematu hüppe digitaliseerimises ning õppimine ja õpetamine liiguvad üha enam virtuaalkeskkonda ja veebiplatvormidele. Ühelt poolt võimaldab see kõrgkoolidel jõuda laiema ringi inimesteni, kuid teisalt tugevneb globaalne konkurents ning vaja on uut laadi oskusi ja tegevusmudeleid, et digiarengutest kasu saada.
Õppimise ja töö kombineerimine on järjest enam norm ning lineaarsed õpirajad asenduvad üle-elukaarelise õppimisega. Teadmiste ja oskuste pidev uuendamine on üha olulisem, sest kiireneb tehnoloogiline areng, töö olemus muutub järjest teadmispõhisemaks ning kasvab ka tööiga. Õppijad ootavad kõrgkoolidelt järjest paindlikumat ja personaalsemat lähenemist – iga õppija soove ja võimeid arvestades algosadest individuaalse terviku koostamist. Samas seavad kirjeldatud arengusuundumused ülikoolide klassikalised tegevus- ja rahastusmudelid surve alla.
Seminaril arutati, mis on peamised kõrghariduse tulevikku mõjutavad suundumused ning mis võimalusi ja väljakutseid need kaasa toovad? Kuidas suhestub trendidega Eesti kõrgharidusõppe tegelikkus? Milliseks võib kujuneda kõrghariduse roll elukestvas õppes?
Esinevad:
Meelis Kitsing, Estonian Business Schooli rektor
„Mida toob tulevik kõrgharidusõppele?“ (slaidid, pdf, 1,7 MB)
Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor
„Globaalsed trendid ja kõrghariduse tänased võimalused – kas vastandlikud maailmad?“ (slaidid, pdf, 2 MB)
Teemat kommenteerivad riigikogu liige ja Tartu Ülikooli professor Aadu Must ning Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.
Arutelu juhib Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.
Veebiseminar toimus 13. oktoobril 2021 Zoomis.
Üritusega seotud uudised
-
07.08 2022Tea Danilov: Kõrghariduse rahamuret lahendades on unustatud õppelaen
Tudengite jaoks on kõrghariduses süvenemas nõiaring, sest hinnatõus kasvatab järsult elamiskulusid ning nende katmiseks tuleb tööle minna, aga tasuta õppida saab vaid täisajaga. Ulatuslikult tuleks remontida konkurentsivõimetut õppelaenu, vähemalt kahekordistades maksimumsumma ning muutes põhjalikult intressipoliitikat.