Üritused

Eesti koolisüsteem seisab murranguliste arengute lävel − digitehnoloogiate ja tehisaru areng on jõudnud nii kaugele, et meil avaneb võimalus õpet õpilase järgi kohandada. Andmepõhised digirakendused võimaldavad õpilase taset jooksvalt hinnata, koostada tema tugevustele ja nõrkustele täpselt vastavaid ülesandeid ja harjutusi, valida sobiv õppetempo. Samal ajal hindab rakendus õppija edusamme ja edastab õpetajale väärtuslikku tagasisidet.

Arenguseire Keskus avaldas kolmapäeval, 23. novembril raporti „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“, mis annab ülevaate Eesti digiühiskonna tulevikuvõimalustest ja väljakutsetest.

Avaliku sektori tõhusust suurendavad andmepõhised automaatsed otsused, mille üheks näiteks on automaatsed sihitud toetused ehk toetusele kvalifitseerumise selgitab algoritm asjakohaseid andmeid võrreldes. Kuid isegi kui riiklikes registrites on vajalikud andmed olemas, on nende tegelik kasutamine administratiivselt, tehnoloogiliselt ja õiguslikult piiratud.

COVID-19 kriis on kiirendanud harjumuspäraste töötegemise viiside ümberkujunemist ja tööturu kihistumist, mis vähendab töötaja sotsiaalkaitset. Virtuaalsem ja globaalsem töö on toonud kaasa traditsioonilise töösuhte vähenemise ning uued töövormid. Platvormitöö, virtuaalne töö, digitaalnomaadid, iseendale tööandjad ja iseseisvad lepingupartnerid – neid kõiki ühendab töötegija vastutuse ja riskide kasv ning auklik sotsiaalkaitse.

Hea elu Eesti eri piirkondades pole mõeldav ilma tugeva kohaliku majanduseta. Või on?

Kõikjal arenenud maailmas on inimeste pikenev eluiga ning taastetasemest madalamad sündimusmäärad hakanud tekitama muret selle osas, kuidas tagada senise pensionisüsteemi jätkusuutlikkus. Eesti ei ole Euroopa Liidu riikide ega muu arenenud maailma taustal erand ning seda kinnitavad viimastel aastatel koostatud Eesti rahvastikuprognoosid.

Ettekannete pealkirjade juurde on lisatud videoettekanded.