Arenguseire Keskus viib läbi kolm uut seireprojekti

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester märkis, et regionaalse arengu erisustele tuleb Eestis suurt tähelepanu pöörata, kuna piirkondade arengu erisused on siin ühed suuremad Euroopas. „Need loovad sissetulekute ebaühtlust ning mõjutavad sotsiaalkulude kasvu ja üldist riigi majandusarengut. Seepärast on väga oluline võimalikke arenguid ette näha, et ennetavaid vastusamme astuda,“ ütles Sester.

Arenguseire tegevuskava uurimissuunad valiti välja üle 50 erineva ettepaneku seast. Kõigi uurimisprojektide läbiviimisel lähtutakse erinevatest võimalikest arengutest ning kaardistatakse praegune olukord ja süstematiseeritakse olemasolevate uuringute tulemused.

“Lähtume uurimussuundades erinevatest võimalikest arengutest, et märgata tärkavaid trende ja arengusuundi varakult ning analüüsida nende pikaajalist mõju Eesti ühiskonnale. Toome välja ka olulised otsustuskohad, millele poliitikakujundajad saavad pöörata tähelepanu, et mõjutada arenguid erinevate stsenaariumide rakendumisel Eestile kõige soodsamas suunas,” selgitas Arenguseire Keskuse uuringute juht juhataja ülesannetes Meelis Kitsing.

2019. aastal on Arenguseire Keskusel kavas läbi viia kolm suurt seireprojekti.

Regionaalse majanduse uurimissuuna keskne eesmärk on selgitada välja regionaalse majanduse arengustsenaariumid Eestis. Uurimistöö lõpptulemiks on alternatiivsed stsenaariumid 2035. aasta perspektiivis.

Eakate finantstulevikku analüüsiv seireprojekt koondab olemasolevad uuringud ning tulemusena  valmivad vanaduspõlve rahastamise stsenaariumid. Lisaks tuuakse välja olulised arengud ja otsustuskohad ning nende mõju.

Inimvara uurimissuunas keskendutakse inimvara kvaliteedi hindamise n-ö laiemale käsitlusele ehk inimeste hoiakutele ja väärtustele ning heaolule. Tegemist on metanalüüsiga, milles arenguid suhestatakse juba loodud või loodavate stsenaariumidega.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.