Koroonakriis pärsib rohepööret kaubanduses

19/12/2020

Uku Varblane Arenguseire Keskuse uuringute juht

„Viiruskriis on tugevalt mõjutanud kaubanduse tavapärast toimimist,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. „Kiire ümberorienteerumisega e-kanalitele ja kontaktivabadele lahendustele on osa kaubandussektorist suutnud küll kriisi negatiivset mõju leevendada, kuid kasvanud e-kaubandus ei kata siiski tavapoodide vähenenud käibeid.“

Varblase sõnul võib tuua pikaajaline viiruskriis kaasa kaubandusturu konsolideerumise ja konkurentsi vähenemise, sest väiksemad ettevõtted lõpetavad tegevuse. „E-kaubanduse esiletõus avab Eesti kaubanduse jällegi globaalsele konkurentsile, sest kohalikud ettevõtted peavad hakkama enam konkureerima üleilmsete suurte e-poodidega,“ rääkis Varblane. „Tarbimisharjumuste püsiv muutus ja nihkumine e-kaubanduse suunas loob ettevõtjatele seega uusi võimalusi, kuid nõuab konkurentsis püsimiseks uusi oskusi nagu andmeanalüüs ja digiturundus.“

Uku Varblase sõnul on viiruskriisiga saanud mõneks ajaks tagasilöögi ka rohepööre kaubanduses. „Näiteks kui viimastel aastatel on olnud tugev suundumus pakendamise vähendamisele, siis viiruskriisiga tekkinud suurem tähelepanu hügieeninõuetele on andnud sellele tagasilöögi ning e-kaubandus kui selline ongi tavakaubandusest pakendimahukam. Samuti on pandud kaubanduses ootele energiatõhususe parandamisega seotud arendusprojektid – ebaselgel ajal ei soovi keegi liigseid riske võtta,“ lisas ta.

Varblane lisas, et tarbijate ootustele vastamiseks on kaubandusettevõtetele keskkonnasäästu rõhutamine siiski oluline, sest eriti noorem põlvkond on keskkonnamõjude osas järjest teadlikum. „Säästlikkust tuleb silmas pidada nii tarneahelate ülesehitamisel, brändide valikul kui ka toodete pakendamisel,“ ütles Varblane.

Hulgi- ja jaekaubanduses oli 2019. aastal hõivatud 18,3% ehk 101 000 töötajat, sektori osakaal Eesti majanduses loodud lisandväärtusest ulatus 13,5%-ni ehk 3,3 miljardi euroni.

Hulgikaubanduses tegutsevate ettevõtete kuukäive vähenes käesoleva aasta märtsist oktoobrini aasta varasemaga võrreldes kokku 10,4% võrra, jaekaubanduses on tänu heade tulemustega suvekuudele jõudnud summaarne müügikäive eelmise aasta tasemele.

Arenguseire Keskuses koostatud COVID-19 kindlusindeksi järgi paigutub hulgi- ja jaekaubandus 17 vaadeldud majandusharu seas kriisile vastupidavuselt seitsmendale kohale (0,67 punkti).

• Hulgi- ja jaekaubanduse COVID-19 mõjude ja väljavaadete lühiülevaate leiab SIIT.
• Arenguseire Keskuse raporti „Viiruskriisi mõju Eesti majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“ leiab SIIT.

COVID-19 kindlusindeks

COVID-19 kindlusindeks hindab erinevate majandusharude suhtelist mõjutatust viiruskriisist ja indeksi põhineb ettevõtete erinevatel majandusnäitajatel. Indeksi väärtus jääb vahemikku -5 (suurim negatiivne mõju) kuni +5 (väikseim negatiivne mõju). Indeksis võetakse arvesse majandusharus tegutsevate ettevõtete käibe muutust (summaarne käive perioodil märts-august 2020 võrreldes aasta varasema perioodiga), töötajate arvu muutust nii võrrelduna 2019. aasta sama perioodiga kui ka eriolukorra järgset dünaamikat, tööjõukulude muutust ning ka ettevõtete kasumi ja investeeringute muutust eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

TAUST

Lühikokkuvõtete koostamisel on arvutuste ja jooniste tegemisel tuginetud Eesti Statistikaameti andmetele ning arenguperspektiivide kirjeldamisel on aluseks intervjuud haruliitude esindajatega ning koostöös SA Kutsekoja OSKA uuringugrupiga läbi viidud fookusgrupi intervjuud.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.