Arenguseire raport: Õpetajate nappust süvendab koolivõrgu ebaefektiivsus
Eesti koolivõrgu korrastamine on paratamatu, ent see ei pea alati tähendama väikekoolide sulgemist, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Õpetajate järelkasvu tulevik. Trendid ja stsenaariumid aastani 2040”.
Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Õpetajate järelkasvu tulevik” raames läbi viidud koolivõrgu ruumianalüüs tõi esile, et ligemale 50 Eesti kooli on demograafiliste muutuste tõttu paiknemas piirkondades, kus 25 minuti autosõidu kaugusel elab vähem kui 90 põhikooliealist last. “Paljud koolid asuvad täna piirkondades, kus õpilasi ei jätku,pooltühjad klassid „seovad“ vajalikust rohkem õpetajaid ning kohalikud omavalitsused on raskustes pooltühjade ja amortiseeruvate majade halduskuludega,” tõdes Arenguseire Keskuse ekspert ja uurimissuuna juht Eneli Kindsiko.
Ruumianalüüsis välja toodud 50 koolis töötab täna 412 õpetajat ning ühe õpetaja kohta õpib nendes koolides keskmiselt kuus last. “Tänane koolivõrk on aastakümneid tagasi loodud kaks korda suuremale arvule õpilastele. Mitmed tänased pooltühjad koolid paiknevad lähestikku ja korjavad lapsi ühelt ja samalt hõrealalt,” tõi Kindsiko välja.
Arenguseire Keskus toob raportis välja, et kuigi koolivõrgu korrastamine on Eestis tulevikus paratamatu, ei pea see tähendama üksnes koolide sulgemist, vaid ka uusi haridusmudeleid.
“Näiteks oleks üks võimalik tulevikku vaatav lahendus hõrealade jaoks multifunktsionaalsed ja energiasäästlikud kogukonnamajad, kuhu mahub nii väike kodulähedane kool kui ka teised kogukonnale olulised teenused,” tõi Kindsiko näiteks. Samuti ei pea õpetamine sõltuma üksnes oma kooli personali hulgast. Uute haridusmudelitega katsetamine, näiteks veebiõppe rakendamine või õpetajate jagamine koolide vahel võiks olla võimalikud lahendused. See omakorda tähendab koolide ja omavalitsuste vahelist senisest palju tihedamat koostööd, et ühildada tunniplaanid, tagada vajalikud IT-lahendused või korraldades õpilaste liikumist erinevate majade vahel.
Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Õpetajate järelkasvu tulevik” raportis käsitletakse Eesti koolivõrgu ja õpetajate järelkasvu seniseid trende ja erinevaid võimalikke edasisi arengusuundi ning tutvustatakse maakoolide, linnakoolide ning Tartu-Tallinna koolide tulevikustsenaariumeid. Raportis tuuakse välja põhimõttelised valikud õpetajate järelkasvuga seotud küsimustes ning võtmetegurid, millest sõltub õpetajate järelkasv Eestis aastani 2040.
Viimased uudised
-
29.10 2024Vaata järele! Seminar “Kas Eestis on süvenemas hariduslik ebavõrdsus?24. oktoobril toimus Eesti Koostöö Kogu, Arenguseire Keskuse ja Noored Kooli ühisseminar „Kas Eestis on süvenemas hariduslik ebavõrdsus?“, kus arutleti nii üldharidusliku ebavõrdsuse kui ka huviharidusliku ebavõrdsuse üle. Arenguseire Keskuse ekspert ja Eesti inimarengu aruande 2026 peatoimetaja Eneli Kindsiko esitles seminaril esmakordselt huvihariduse näitajaid, millest selgus, et enim osalevad huvihariduses jõukamate perede lapsed.