Eesti energeetika, taristu ja tehnoloogia on otseses sõltuvuses Euroopa Liidu arengutest

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul läbib maailm praegu teatud vaheperioodi, kus valitseb ebakindlus, millised on maailmas edaspidi tooniandvad väärtused ja arusaamad või kuidas muudab globaalseid jõujooni tehnoloogiline areng. Seega on väga asjakohane läbi mõelda, kuidas globaalsed arengud mõjutavad Eesti arengut riigi jaoks olulistes valdkondades. „Me ei ennusta tulevikku, vaid  toome välja peamised valiku-  ja otsustuskohad aastani 2035 erinevate globaalsete arengute võtmes,“ selgitas Danilov.

Arenguseire Keskuse uuringute juht Meelis Kitsing tõi välja, et stsenaariumite loomisel keskenduti ennekõike määramatustele. „Selline lähenemine võimaldas tuvastada kaks Eesti jaoks peamist võtmetegurit, milleks on Euroopa Liidu toimimine ja taristu areng. Euroopa Liidu sisene koostöö võib järgmise 15 aasta jooksul tiheneda või hõreneda. Millisel viisil see toimub on lahtine – rõhku võidakse panna ainult ühisturu toimimisele või  majandusliku konkurentsivõime kasvatamisele, sotsiaalpoliitikale või välispoliitika alasele koostööle,“ lisas Kitsing.

Koostöös ekspertidega Eestist ja välismaalt on uurimistöö tulemusena valminud neli arengustsenaariumit aastani 2035.

Stsenaarium „Kompass Euroopa“ tähendab Euroopat maailmas suunanäitajana ning Euroopa Liidu tugevat panust Eestis. Euroopa Liidu koostöö tiheneb ning ta on oluline investeerija energeetika, transpordi ja digitaristusse.

Eesti jaoks tekib võimalus kasvatada jõukust laialdaste taristuinvesteeringute abil ning Euroopa Liidu tugevnenud positsioon maailma majanduses aitab avada Eesti ettevõtetele uusi uksi. Eesti jaoks tähendab stsenaarium kiiret heaolu kasvu, kuid sellega kaasneb tehnoloogiline ärevus, süveneda võib ebavõrdsus ning rahuolematus osade elanike seas.

Stsenaarium „Euroopa kui kindlus“ tähendab tihedamat koostööd Euroopa riikide vahel, kuid konkurentsivõime soodustamise asemel keskendutakse (üle)reguleerimisele ja sotsiaalse kindluse tagamisele. Euroopa Liit on oluline jõud maailmas, kuid Euroopa ettevõtete konkurentsivõime ja taristuinvesteeringud vähenevad.

Eesti jaoks tähendab see stsenaarium mõõdukat jõukuse kasvu, kus kaitsetumate inimeste heaolu kasvab. Samas on heaolu kasv üha vähenev, kuna ei suudeta teha vajalikke investeeringuid eelkõige energeetikas ja transpordis.

Stsenaarium „Ummamuudu kõnõtraat“ tähendab Euroopa koostöö hõrenemist ning mahajäämuse kasvu. Olulisi taristu arendusi ei tehta ning maailma huvi Euroopa vastu väheneb.

Eesti jaoks tähendab see arengustsenaarium majandusarengu pidurdumist ning oluliseks piduriks on saanud taristuinvesteeringute tegemisel ja majandusarengus nn aeglase elamise põhimõtted, kus suur osa rahvastikust ei pea majanduskasvu oluliseks prioriteediks.

Stsenaariumi „Tehnoloogiahunt“ puhul on Euroopa Liidu koostöö hõrenenud ja keskendub üksnes ühisturu toimimisele. Osad Euroopa Liidu riigid eelistavad  majanduslikku koostööd Hiina ja teised USAga, kes panustavad ka taristu arendamisse.  Erasektori ja linnade roll suureneb.

Eesti jaoks tähendab see arengustsenaarium ebavõrdsuse kasvu, kuna kiire areng toimub peamiselt Tallinnas ja ettevõtluses. Taristu investeeringud keskenduvad Tallinnasse ning lõhe ülejäänud Eestiga kasvab.

Uurimisprojekti “Globaalsete jõujoonte muutused ja tähendus Eestile” materjalidega saab tutvuda siin.