Ukraina sõjapõgenikega seotud pikaajalised kulud Eestile sõltuvad nende ühiskonda lõimumise kiirusest ja sellest, millise kogukonnaga lõimutakse, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Ukraina sõjapõgenike pikaajaline mõju Eesti riigi kuludele ja tuludele“. Keskmine kulu sõjapõgeniku kohta 2022. aastal ulatub 7600 euroni.
Uudis
Kuidas Eesti saab pikaajaliselt hakkama Ukraina sõja järgses maailmas, küsitakse 15. juunil toimuval Arenguseire Keskuse konverentsil „Eesti pikaajaline toimetulek muutuvas maailmakorras“. Konverentsil esinevad endine Soome peaminister Alexander Stubb ja endine Suurbritannia haridusminister Charles Clarke.
Kui Eestisse jääks püsivalt elama 30 000 Ukraina sõjapõgenikku, lükkaks see Eesti rahvaarvu kahanemist edasi enam kui 20 aastat, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Ukraina sõjapõgenike mõju Eesti rahvaarvule: kolm stsenaariumit.“ Keskus koostas rahvastikustsenaariumid 10 000, 30 000 ja 60 000 sõjapõgeniku Eestisse jäämise kohta.
Arenguseire Keskus töötas välja kõrghariduse rahastamise veebipõhise kalkulaatori, millega saab hinnata erinevate rahastamisvalikute mõju Eesti kõrgharidussüsteemile.
Kõrghariduse rahastamise korrastamiseks tuleks lõpuni viia tasuta kõrghariduse reform või kaaluda õppemaksude tagasitoomist koos konkurentsivõimelise õppelaenusüsteemiga, selgub Arenguseire Keskuse avaldatud uuringust “Kõrghariduse rahastamise stsenaariumid Eestis”.
Kuidas mõjutas pandeemia ja hakkab mõjutama Ukraina sõda Eesti peresid, küsitakse täna, 28. aprillil toimuval Arenguseire veebiseminaril „Milline tulevik ootab Eesti peresid?“. Seminaril vaadeldakse ka laste peredest eraldamise, asendushoolduse ja peremudelite trende Eestis.
Kui riik ei suuda tasuta kõrgharidust jätkusuutlikult rahastada, tuleb Eesti kõrghariduse konkurentsivõime hoidmiseks avardada haridusasutuste rahastamisvõimalusi, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Kõrghariduse rahastamine Eestis“. Õppemaksu kaotamine 2013. aastal pole suurendanud kehvemal järjel perede laste ligipääsu kõrgharidusele.
Ühiskonna vananemine ja kiired muutused tööturul tõstavad Eesti ette küsimuse, kuidas tagada lähikümnenditel elanikele vajalikud teenused, kirjutatakse värskes Arenguseire Keskuse aastaraamatus.
Eesti maksusüsteemi tulevikukindluse seisukohast on suurima löögi all sotsiaalmaks, kuna maksubaas kahaneb ning samal ajal vajadus ravi, pensioni ja sotsiaalteenuste järele ühiskonna vananedes kasvab, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Kulusid on võimalik senisest enam katta varamaksudest, mida Eesti kasutab Euroopa Liidu keskmisest viis korda vähem.
Eesti elanike suurim kindlustamata risk on vajaduse tekkimine pikaajalise hoolduse järele, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Ligi pooled üle 65-aastaseks elanud inimestest vajavad oma edasises elus pikaajalise hoolduse teenuseid.